pühapäev, jaanuar 07, 2018

Jalg jala ette, vete sügavusse

Igas halvas on head ja heas halba
Eile lugesin palju. Paula Hawkins "Vete sügavusse". Ostsin selle sügisel, sest "Tüdruk rongis" ju mulle meeldis. Peale ostmist kuulsin aga arvustustest, et see raamat on kehvem - venivam ning vähem kaasahaarav. 

Minu meelest oli tegemist väga hea kriminulliga. Tõsi, selles puudus see "vau" hetk, sest lahendus rullus lahti tasapisi ja viimast kolmandikku lugedes oli lõpp juba üpris selge. Samas, huvitav oli lugeda ikka. Paljud arvustajad peavad raamatu miinuseks, et polnud ühtegi läbinisti head tegelast. Minule see just meeldis. Polnud kirjutatud muinasjutulises stiilis "head" vs "halvad", vaid olidki inimesed oma probleemide ja katsumustega. Nagu elus. Keegi ei sünni maailma soovides halba. Halbu asju tehakse iseenda valust või suutmatusest teist lahendust leida. 

Teine asi, mida palju ette heideti oli liiga palju nii öelda mina-tegelasi kelle silmade läbi lugu jutustati. Taaskord pean ütlema, et mulle see stiil väga meeldis ja kui esimesed 30 lehekülge loetud said, siis polnud enam üldse keeruline jälgida kes siis kes on. 

Nii et võib-olla tõesti päris sama suurt vaimustust ei tekitanud kui "Tüdruk rongis", aga mina jäin äärmiselt rahule. 

Kommentaare ei ole: