laupäev, detsember 30, 2017

I signed my letter that I sealed with a kiss


Let it be Christmas everywhere
Let heavenly music fill the air
Let anger and fear and hate disappear
Let there be love that lasts through the year

Jõulude tähenduse leidmine on minu jaoks olnud omamoodi rännak. On olnud aegu, mil peaaegu vihkasin jõule - kogu see meeletu pinge ja kinkide otsimine ja sebimine ja müra ja rahvas ja... Ja siis on olnud aegu, mil jõulud mõjusid kurvalt - panid mind mõtlema kõigele, mida mul polnud. Tänaseks päevaks olen jõudnud sinna, kus jõulud tähendavad minu jaoks rahu, sõprust, armastust, ilu, rõõmu, muinasjutulisust, puhkust ja tänulikkust. Kõik head asjad, kas pole? Jah, olen õppinud end eemale tõmbama kogu sellest kaubanduse hullusest. Oma kingi nimekirja koostan pea kuu aega varem ja kingitused valin peamiselt kohtadest, mis viimase aasta jooksul mind mõnel moel puudutanud on (sel aastal olid märksõnad Sõsar, Piesta, Maash & Mashi jne). Selle üle, et nimekiri kingi saajatest pikk on, olen ei midagi muud kui tänulik. Ka kõige tähtsamale isikule enda elus ehk iseendale tegin kingitusi - märksõnad on Fitbit Alta HR, Spiritjooga riided ning Elisa Cavaletti.
Saime töölt jõulukingiks vabad päevad jõulude ja aastavahetuse vahel, mis muutis kogu selle aja veel eriti nauditavaks. Esimest korda elus on mul 10 vaba päeva järjest, mis veedan Eestis ja päriselt ka ei tee grammigi tööd. Algas kõik tempokalt - esinemine Raekoja Platsis, millele järgnes õhtusöök Elevandis, järgmisel õhtul jõuluõhtusöök ülikooli sõpradega. Seejärel muinasjutuliselt valge jõululaupäev Järva-Jaanis ning esimene jõulupüha Soomaa kandis. Igalpool valitses soojus ja rõõm. Muidugi ka palju head süüa, mis tegi olemise raskeks ja millest järgmisel kolmel päeval taastuda tuli. 
Mis ma siis nende kingituseks saadud vabade päevadega tegin? Kõndisin värskes õhus palju samme, sealjuures avastasime Saku lähedal ühe rikaste ja ilusate majade piirkonna, kus oli päris vahva seda luksust vaadata (allpool esimene pilt on ühest majast seal). Käisin kaks korda joogas (ei saanud ju aastat lõpetada ilma Kaidi ja Pireti suurepäraste tundideta). Käisin kaks korda massaažis. Magasin. Lugesin ja kirjutasin. Vaatasin romantilisi jõulufilme. Võtsin külalisi vastu. Küpsetasime piparkooke. Kuulasin kordi ja kordi Britney Spears'i laulu "My Only Wish This Year". Nautisin ja leidsin aega mõtlemiseks ning lihtsalt olemiseks.  Nädal pildis: 






Kokkuvõte siiani vaadatud jõulufilmidest:
The Mistletoe Promise - kõige ehtsam jõuluromantika. Mõnus ja ilus vaatamine.
A December Bride - sama, mis eelmine, kuid veidike sisutum.
Nanny McPhee - ilus muinasjutt, mille tagline minu jaoks oli: "When you need me but do not want me, then I must stay. When you want me but no longer need me, then I have to go."
Christmas with the Kranks - isegi kui seal olid omad helged kohad ja kaunis lõpp, siis mulle ei meeldinud selle filmi labasus ja idee, et jõulusid ei tohi võtta lihtsalt iseenda jaoks vaid pead lõputult ja lõputult vastama teiste (isekatele) nõudmistele. 
The Cutting Edge: Fire & Ice - sobis taas sinna jõuluromantika kategooriasse hästi. Lisaks inspireeris sporti tegema :-)
Into the Woods - keeruline kommenteerida. Esimesed kaks tundi mõtlesin, et mis jura see siis nüüd on, kuid siis lugesin täpsemalt muusikali tausta kohta ja vaatasin ära lõpu ning pean tunnistama, et seal oli oma iva.

Lisatud paar päeva hiljem:
A Very Merry Mix-Up - samuti selline ehtne jõuluromantika, etteaimatav jms, kuid olin nii naiivne, et üks koht isegi üllatas. Selline armas film.
Maleficent - üks parimaid Disney filme
Sex Tape - jura. Kas tõesti Cameron Diaz ei oska normaalsemaid filme omale valida?

Kommentaare ei ole: