reede, november 10, 2017

We're drinking cocktails in the sun

Olengi jõudnud Omaani finaal-postituse juurde. Üritan viimased päevad ja üldised muljed kokku tõmmata. Ma täna mõtlesin, et mis jama see on, et autoga sõites peas nii ilusad laused tulevad kuid arvuti taha jõudes ainult sellised puised ning algelised moodustised kirja saavad. Peab hakkama diktofoni kasutama...

Tagasi Omaani ning viimasesse hommikusse Muscatis. Uni oli magus, hommikusöögiks sai head teravat isetehtud omletti ning päevaks oli kaks suuremat eesmärki: käia kalaturul, seejuures valmistada sealt saadud kraami lõunaks, ning jalutada (just, jalutada, mitte sõita taksoga) mere äärde veel viimast korda sel aastal välitingimustes suplema. 

Kalaturg oli tühjem ja väiksem, kui arvasin, kuid oma värsked krevetid ja kalmaarid saime kätte. Küüslaugu ja sidruni ka. Õnneks pandi kotti ka piisavalt jääd, et me ei pidanud kohe tagasi kiirustama. Saime Muttrahi piirkonnas kohvi võtta (minu puhul mahl ja jäätis) ning alles siis ostusaadused hotelli külmkappi viia. Mis te arvate, et jalgsi mereäärde minek oli lihtne ülesanne? Elasime Qurumi piirkonnas, mis on täis igasuguseid keskuseid ja poode, kuid sinna jääb ka linna ainus liivarand. Linnulennult oli hotellist mere äärde ~1km. Mööda teid ~3km. Meie mõtlesime, et lõikame ning jalutasime kokku selles 36 kraadises kuumuses mereni poolteist tundi. Lõpus olid küll käed palavusest paistes, kuid ega kurtmiseks põhjust pole - nägime üht ja teist. Alguses kõndisime mööda jõge. Jah, teatavasti ju jõgedes kuigi tihti vett ei ole, seega oli see liikumiseks palju ohutum kui tiheda liikluse ning ilma kõnniteeta maantee. Seejärel imetlesime rohelist ja armsa tiigiga Qurum Natural Park'i. Mõtlesime, et lõikame läbi pargi ning jõuamegi ranna juurde. Selgus muidugi, et sellest pargi nurgast välja ei pääsenud, mistõttu pidime suure kaarega tagasi minema. 

Nii me lõpuks randa jõudsime. Ega see vesi nüüd eriti palju ei jahutanud, kuid veidi siiski. Tšillisime vees oma pool tundi ja seejärel kuulsime, et üleval on hotelli baar, kus müüakse alkoholi! Kokteilid, jeee! Kõige sobivamal hetkel. See oli mõnus. Esialgu pidasime plaani kuidas oma mereandide kõrvale veidi ka alkoholi kaasa smuugeldada, kuid kuna meiega liitusid veel kaks liibanonlast, kes selles hotellis konverentsil olid, siis läks seal baaris pikemalt ning pärast enam polnud erilist soovi midagi kaasa ka võtta. Läksime nautisime oma hotelli basseini ning praadisime krevette ja kalmaare. Kalmaare tegin esimest korda - täitsime need feta, küüslaugu ning jalopenoga. Tulemus peale praadimist oli rohkemgi kui fantastiline. Ja seejärel hakkas saabuma reisi-lõpu-kurbus. R pidi lennukile minema ning minulgi ootas see järgmisel hommikul ees. Omaan oli jätnud meile mõlemale kustumatu mulje ja hulgi ägedaid elamusi. Minu jaoks ületas see reis kõik ootused, sest ma ei osanud ette arvata, et selliseid tühjuse vaateid nii ilusaks hakkan pidama. Wildlife, mida ja keda kõike nägime oli ka ütlemata lahe ning inimesed nii meeletult sõbralikud ja turvatunnet sisendavad. Ainult üks asi jäi esialgseks - Muscatis ma pikemalt elada ei sooviks. See linn tervikuna mind ei kõnetanud. Kõnetas riik ja rannad ja kaamlid ja kõrbed ja sõbralikkus ja kitsed ja kilpkonnad ja...

Üks asi pani mind veel mõtlema. Seal Lõuna-Omaanis on vihmaperioodil täitsa roheline ning kui küsisime turismi kohta, siis vastas autojuht, et vihmaperioodil käivad araablased ja kuival perioodil sakslased ning itaallased. Ja mida siis vihmaperioodil need araablased seal teevad? Lihtsalt naudivad vihma. Päriselt. See ongi nende jaoks eksootika. Istuda väljas vihma käes. Kas pole ikka nii, et igatsed alati seda, mida sul pole?
Mis tagasilendu puutub, siis mul vedas kõikide lennukite ning kohtadega. Palju ruumi, mõnus olla, kõik oli õigeaegne ning keegi ei köhinud. Vaatasin ära kaks kerget filmi: The Sweet Life ja Everybody Loves Somebody (oh neid romantilisi naistekaid). Ja juba 14 tundi peale Muscatist õhku tõusmist saabusingi tagasi oma kallisse koju. Päevitunud, rõõmus ning D-vitamiini täis.
Kalaturu saak
Qurum Natural Park
Coral hotelli bassein
Täidetud kalmaare praadimas
In the middle of nowhere
Meenutusi kõrbest
Me on the Rocks
Hommikusöögi valmistamine

Kommentaare ei ole: