teisipäev, november 07, 2017

Salalah

Hääldatakse Salaala. Lõuna Omaani suurim, ligi 200 000 elanikuga linn.

Kui me oma kolmepäevaselt kõrbe reisilt tagasi Muscatisse jõudsime, siis olin päris väsinud. Soovisin vaid korra Internetti ja siis magama. Uue boost'i andis aga hoopis Coral hotelli tuba. Või pigem korter - kahe magamistoa, kauni elutoa, köögi ja kolme vannitoaga. Ja seda kõike kõige ilusamas vormis!!! Viimati vaimustusin niimoodi hotellist Singapuri kautsebasseiniga laeva lukshotellis. Ei saanud sellist elukohta kasutamata jätta, tuli minna viina kõrvale kerge õhtusöök hankida ning kokteile tegema hakata, s.h. ka hotelli katuse basseinis mõnuleda. Luks värk. Kahjuks tähendas see magama minekut alles peale keskööd ja äratus oli 6 paiku, sest ootas lend Omaani teise otsa. Jagan uue kokteili retsepti ka - apelsini viin, apelsini mahl ja granaatõun. 

Õhtused kokteilid
Unine hommik. Vaidlus taksojuhiga selle üle, kas me tõesti saime lennukipiletid nii odavalt (aga saime noh, 35 eurot üks ots inimese kohta). Lennujaamas suutsin unisena isegi enne passikontrolli vastu klaasseina kõndida. Töötajatele natuke nalja. Ning siis hakkas taas põnev osa - alkoholi hankimine. Selle alkoholiga on Omaanis sedamoodi, et...puudub. Väidetavalt ikka viie tärni hotellides on, kuid söögikohtades pole kuskil. Siiani oli meil minu Dubaist ostetud viinapudel kaasas, kuid nüüd olid varud otsa saanud. Plaanisime lennujaamast uue osta, kuid oh üllatust, siselendudel ei müüda isegi lennujaamas! Ühel onul hakkas siiski kahju ja müüs meile pool liitrit rummi ühe teise reisija pardakaardiga. Tšekki polnud nõus kaasa andma, et tal pahandusi ei tekiks. Õnneks pääsesid kõik puhtalt ja selle tulemusena saan kirjutada veel ühe loomingulise kokteili retsepti: hele rumm, 7UP ja sooda vesi. Kaunistuseks tähtvili. 

Unisele hommikul järgnes päris unine päev. Jõudsime keskpäeval oma hotelli ja saime kätte Penthouse'i võtmed. Tegelikult oli see hotell meie reisi kõige enam päevi näinud, samas siiski puhas ja võrratu vaatega otse rannale. Tühjale rannale. Penthouse'iks nimetasime korterit seetõttu, et asus maja viimasel korrusel ning kogu korrus oli meie päralt. Ning isegi liftis tuli vajutada P tähte, misiganes see siis ka tegelikult tähendas.
Esimese asjana läksime tee ääres nähtud turule puuvilju ostma. Sinna läksime jalgsi, nii paar kilomeetrit jalutamist. Ostsime pisikesi banaane, tähtvilja, cherimoyat ja kookost. Lisaks poest hulga rummi lahjendajaid, millest pooled pärast poodi unustasime. Seejärel viibutasime kätt ning sõitsime hotelli tagasi. Valmistasime kokteilid ning läksime randa. Ma ei tea, kas see oli magamatus või päike või alkohol, kuid miskipärast tabas meid mõlemaid hiigel väsimus. 
Lihtsalt olime kuni lõpuks saabus aeg kesklinna uudistama minna, et seal ka väike õhtusöök teha. Sultani palee valmistas pettumuse ning nö restoranide tänav ka. Leidsime ainult ühe tänavasöögi koha, kuid kuna kõht oli tõeliselt tühi (peale alkoholi ja banaanide polnud ju midagi söönud), siis olime leplikud ning sõime seal õhtust. Pärast hingasime õhtust mereõhku ja nii see päev õhtusse jõudiski. 

Esimene pilt on vaade meie Penthouse'i rõdult ja teised peale õhtusööki rannas Sultani Palee läheduses.




Kommentaare ei ole: