kolmapäev, oktoober 04, 2017

When a man is tired of London, he is tired of life.

Sellise targa lause ütles Samuel Johnson juba aastal 1777. Mina Londonist ei tüdine. Viimasest nädalavahetusest tuleb  tegelikult kaks postitust - see praegune stiilis #MinuLondon ja järgmine teemal #MinuInglismaa. Juba 6 aastat tagasi kirjutasin Londoni kohta nii: "Linn, kus nii palju on tuttav, aga ikka piisavalt ka võõras. Tuttavad kohad on armsad ning võõramad kohad huvitavad. Ja üldiselt on lihtsalt HEA." Samuti arutlesin 8 aastat tagasi linnade üle mu elus: "Londoni osas ma aga ei jõudnud selgusele, kas ta võiks olla mina ise või mu mees." Võib-olla on London hoopis mu parim sõber, mis alati toidab ja silitab ning saadab kolm korda energilisema ja õnnelikumana koju tagasi. Noja eks vahel harva ikka juhtub ka väiksemaid pettumusi ja solvumisi, kuid need ununevad kiiresti. Aga selles postituses oli veel hea väljavõte:
What makes one city different from another city? Is it the buildings, the weather, the people? It is the people who make a city, and to know a city, you must know its people. You must know what makes them laugh and cry, know the small details of their everyday lives. 
 Võib-olla siis ongi nii, et lähedasemaks saavad need linnad ja kohad, mille kohta õpid rohkem tundma kui lihtsalt mõned vaatamisväärsused. Londoni hot-spot'id on ilmselt minu jaoks ammu ennast ammendanud, kuid ometi iga visiit pakub taas uusi ja uusi avastusi.

Kanal
Seekord tutvusime Millfields Park'i ja seal asuva kanaliga. Kasutasime transpordiks kõikvõimalikke vahendeid - taksot (minicabs), autorenti, bussi, tube'i, DLR'i, rongi ja isegi laeva. Jah, esimest korda sõitsin laevaga Thames'i peal. Ja mis veel üllatavam - esimest korda jõudsin Londoni loomaaeda. See viimane just suurt muljet ei avaldanud, kuid pettumust ka ei tekitanud. Vahva oli piknikku pidada, lõviga tõtt vaadata, pingviine sebimas näha ning kaelkirjakuid imetleda.

Söömas käisime:
- Tai restoranis (part-part-part)
- Mark & Spenceris (s.t. söögi ostsime sealt, sõime piknikutel)
- pisikesel turul (parim oli sealt saadud crossaint, täiesti jumalik)
- üle viie aasta taas Chinatownis. Seal ei saa üle ega ümber Pekingi pardist, mida pannkookide sees süüa saab. Samuti meeldisid mulle eelroad ja põhiroa vürtsikad krevetid.

Esimest korda käisime 9 3/4 platvormil, kust Harry Potteri rongid lähevad. Kuna mul kutset polnud, siis mina kahjuks rongile ei pääsenud.

Google'i uue kontori asukoha nägime ära ning Pancras Square, mida ma muide ka varem näinud polnud. Hämmastav.

PS. Iga õige londonlane märgib aknale sildi, kelle poolt ta hääletab. Sest ta on uhke oma valiku üle.










Kommentaare ei ole: