reede, oktoober 27, 2017

Take nothing but memories, leave nothing but footprints

Ma tean, et mul on kahe ja poole päeva jagu postitusi puudu, kuid täna kirjutan siiski just tänasest. Oleme vahepeal Omaani lõuna osasse jõudnud, suuruselt teise linna nimega Salalah.
Algas uus emotsioonide- ja kogemusterohke päev. Kell pool 8 hommikul viskasime end äratuseks korteri ees laiuvasse merre ning edasi jätkus daytrip Salalah'st läände ehk Jeemeni poole (Jeemenisse meid ei lastud, kuid väidetavalt kaamlid saavad sinna ilma viisata). Seekord tabas autojuht kiiresti ära meie armastuse loomade, eriti kaamelite vastu ning saime hulgi loomade toitmist ning imetlemist ja paitamist teha. Selles piirkonnas pidavat elama rohkem kaameleid kui inimesi. Kuulsime ka kõrbeloomade füsioloogiast - kuidas silmadel on liiva kaitse ning verel võime vastavalt vajadusele kas jahutada või soojendada. Eelkõige üllatas aga see, et kaamelitel on hiiglama hea mälu - kui teed neile halba, mäletavad nad seda kümme aastat.

Päeva teine suur elamus oli Fizayah. Tegemist on maailma ilusaima rannaga. Noh, see võib ju olla julge väide, kuid täna tõesti nii tundus. Tegelikult on seal kaljude vahel peidus kuus randa, seega vali milline tahad. Kuna kahes pikemas juba oli neli inimest ja me pole siin harjunud randa jagama, siis valisime ühe päris tühjadest. Ujusime koos lainete ning sardiini parvedega ning vaatasime eemalt delfiini uimesid. Tõeline a moment to remember. Imekauneid ja privaatseid randasid on see riik muidugi otsast lõpuni täis. Ilma turismita, ma ei väsi seda kordamast. Kohalikud ise armastavad randa tulla kella viie ajal õhtul, mil ilm läheb veidi jahedamaks.

Blowhole
Veel külastasime blowhole'i - auk, kust purskas Araabia mere vett ning vaatlesime kilpkonnasid. Kuulasime juttu Frankincense'i puude imelisest toimest (pilt allpool) ning võtsime vastu komplimente kuidas kui maailmas oleksid kõik naised nii sõbralikud ja toredad nagu meie, siis üldse probleeme poleks (hahaa :-)).

Söögiga meil ka täna vedas. Lõunaks oli riisi kõrvale taas ülihea kaameli liha ja õhtust sõime nagu kohalikud. Meie autojuht viis meid ühte söögikohta äärelinnas ning tellis traditsioonilise õhtusöögi - sütel küpsetatud kitseliha, jeemeni leiba ning hummust, mett ja natuke salatit. Kuna tegemist oli kohalike söögikohaga, siis nuge ja kahvleid polnud, seega sõime sõrmedega nagu kõik teised. Kogustega me ei suutnud küll siinsetega sammu pidada - kahepeale sõime vähem kui kohalikud üksi. Samas võib õhtusööki edukaks pidada ka selle poolest, et saime abielu ettepaneku ning pakuti üht armsat väikest tüdrukut lapseks kaasa. Tüüp arvast, et tal juba 12 last on, võib mõne ära jagada küll. Mul iseenesest pagasis ruumi jagub, seekord on lubatud 30 kg.
Fizayah
Eeslid
Kaamelite maailm
Suvaline teeäärne rand
Fizayah
Fizayah
Frankincense
Kaamli musi

Kommentaare ei ole: