kolmapäev, oktoober 25, 2017

50 pruuni varjundit

Täna (praeguseks hetkeks juba kolm päeva tagasi, aga Internetiga oli kehvasti) alustasin päeva hotelli katusel ujumisega, et siis kella poole kümneks asjad taas kokku pakkida ning länkari ja meie autojuht-giidiga Omaani veidi seestpoolt avastama asuda. Autojuht on jutukas, arusaadava inglise keelega ning kindluste armastaja. Nimelt oli esimene sihtkoht Nizwa, milles veetsime turul ning kindluses kaks tundi. Põnevaim osa oli turu datli ruum, kus maitsesime ka tooreid datleid ja ostsin safrani-kardemoni datleid kaasagi. Järgmises kindluses nimega Jabrin tegime oluliselt kiiremini, sest esiteks oli meil juba kiire ja teiseks käisime seal omapead kuna autojuht pidi palvetama minema (neil see viis korda päevas). PS. kõik kindlused näevad välja nagu liivalossid.
Kogu seda loodust ja teed oli põnev jälgida. Kohati oli tunne nagu oleks marsil. Äkki filmitaksegi marsi filme Omaani kõrbes? Igalpool oli eritoonides pruuni ning pikniku tegime keset killustiku välja. Nende endi arvates hirmus ilus koht, muide. Ega ma ei ütle, et polnud, aga selline...teistmoodi :-)

Wadi, mis peaks tähendama jõe sänge, kippus täna pigem tähendama kiviklibu piiritut välja. Kui inimestelt küsida, millal nad viimati vihma nägid, siis ega nad tegelikult ei mäleta. Päeva ägedaim osa hakkas kui sinna pruuni pilti ilmusid ka pruunid kaamlid. Me lausa kiljusime autos.
Ja siis lõpuks tuli ka liivane kõrb - Wahiba sands. Lasime autol rehvid pooltühjaks ja läks lahti - ralli päikeseloojangut vaatama. See liiv oli nii pehme ja ilus. Täiesti uutmoodi vaated minu jaoks.

Ööbime kämpingus keset kõrbe. Sellises luksuslikus elektri ja voodiga kämpingus, kus õhtusöök maitses jumalikult, sealhulgas kaameli liha (mis väidetavalt ei sisalda üldse rasva) ja 24 tundi maa sees küpsenud lambaliha. Kuna kõht sai hiiglama täis, siis pärast ei jaksanudki muud, kui oma majakese ees terrassil tekil lebada ja tähti vaadata. Täiega tšill. Ainus häda, et jahedaks läks, s.t. temperatuur langes 25 kraadini ja dressipluus tuli selga tõmmata. Jälle esimese maailma probleemid.

Seda, kui ägedad ja loomade rohked kaks päeva meid ees ootasid, me sel hetkel veel ei teadnud, kuid täna ma ka rohkem kirjutada ei jõua. Tervitusi kaamlite maalt!




Kommentaare ei ole: