teisipäev, juuli 25, 2017

Mis hingest tulnud hinge läheb

Vahekokkuvõte ujumistest: lisandunud on kaks meres suplemist - Vainupea ja Meremõisa/Lohusalu. See viimane oli juba selline 10 minutiline vees viibimine - 6,5 kilomeetrise paljajalu liivaranna matka keskel.

Vahekokkuvõte kõndimistest: tänaseks on alates 4. maist kõnnitud 255 km. Varsti saabub maagiline 300! Lihtsamalt kui arvasin.

Ja nüüd puhkuse juurde, Eesti osa (Soome ootab oma järge). Sündmused suvalises järjekorras.

Merepäevade raames toimuv Öölaulupidu. Lähen järgmisel aastal jälle. Meeldis. Ilmaga muidugi ka vedas, aga üldse korraldus ja kõik oli väga südamlik. Ainult Liis Lemsalu ei suutnud oma laule jätta ja hoopis midagi rahvale olulist laulda.

Dinner in the Sky. Jutud Pranglist, vaade sadamale ja vanalinnale, hea toit ning veel parem alkohol. Suurepärane seltskond ja super-hüper vaimustus. Sky is the limit. Aitäh kingituse eest, nautisin iga hetke taevas! Pärast läksin randa kainenema. Jahe vesi aitas veidi ning mõnusalt lihtne oli ringleva peaga päikese all lebada.

Ihasalu kandi konn
Mainimata ei saa ka jätta, et päev peale Soomest naasmist oli Eestis imekaunis ilm ning käisime Ihasalu rannas. Olin nii näljane, et pea käis (taas) ringi ja see aitas mõnuleda (masohhist või mis). Edasi otsisime metsmaasikaid, kuid leidsime kitse, rebase ja konna. Tegelikult ikka sõin paarsada metsmaasikat ka. Vapustav oli ka see, et ikka antakse mida soovid. Tühja kõhuga leidsime tee äärest kohviku, mis oli avatud just ja ainult sellel päeval, kuna eelmine õhtu oli üks kontsert vihma tõttu ära jäänud. Ain't life weird? Tänasime oma mustikakoogi ja muffini eest. Piesta Kuusikaru talu vürtsikat õunajooki tahaks veel saada.

Ühe päeva puhkusest veetsime Peipsi ääres. Kokku päeva kilometraaž 520 kilomeetrit. Võimas. Aga ütlemata mõnus päev oli, vaatamata sellele, et esimeses pooles vihma sadas ja ujuma minna oli liiga jahe isegi minu jaoks. Sõime traditsiooniliselt sooja latikat, ahvenat ja rääbist, ostsime kohalikke porgandeid, kurke ning tomateid ja külastasime Kolkja kala- ja sibularestorani. Mustvee, Alatksivi ja sibula tee värvilised majad said ka oma tähelepanu. Nalja sai veel sellega, et üks tuttav pidas Alatskivi lossi pildi järgi Eivere lossiks. Mis siis ikka, külastasime tagasiteel Eiveret ka.

Novot, nii see läks. Jagan paar pilti ka.
Üks õhtu uitasime põldude vahel
Sky is the limit
Tallinn
Dancing in Mustvee
Jõime vanausuliste teed. Samovariga.
Võimas Alatskivi
Iludus
Öölaulupidu (pilt võetud ürituse FB lehelt)

Kommentaare ei ole: