pühapäev, juuli 02, 2017

Home is where your story begins

Täna soovin kirjutada ilmast, tantsupeost, heategudest, sõprusest ja Noarootsist. Kõigepealt ilm. Eesti ilm. Olen avastanud, et meie ilmal pole midagi häda. On päikest ja vihma ja lund ja rahet, kuid see kõik on kuidagi parajalt tasakaalus. Ning tegelikult... tegelikult on heas seltskonnas ja kenas kohas iga ilmaga vahva. Kas nägite mõnd krimpsus näoga tantsijat tantsupeol? Ei, nad kõik nautisid. Ja nii otsustasin minagi reede õhtul Tallinnast välja sõites ikka nautida ja mitte lasta ilmal end mõjutada. Nautisin värsket-pärast-vihma metsaõhku hilisõhtuse jalutuskäiguga, nautisin öist sabinat akna taga, nautisin kõike, sest olin parimate sõprade seltsis imekaunis kohas. See on piisav. Lihtsalt on.

Mu enda katse esimest korda elus tantsupeole minna  nurjus, aga seda mitte minu valikul, kuigi tundub, et kokkuvõttes läksid taas asjad täpselt nii nagu minema pidid. Nimelt jõudsid mu piletid inimesteni, kes neid väga vajasid ja nende üle siiralt õnnelikud olid!

Aga tagasi nädalavahetuse juurde. Ööbimiskohaks olime broneerinud ilma aadressita maja Lootuse Spa, ainus mida teadsime, oli, et asukoht on Nõmmemaal. Ütle mis sa ütled, kuid nii lihtsalt see leidmine käiski - sõitsime Nõmmemaale ja otsisime pildi alusel maja üles. Võti ootas mati all ning edasi läks kõik tšillilt - maitsev õhtusöök, kokteilid, saun, järve (edutu) otsing, palju juttu ning lambad. Nii see kell vaikselt kolm sai ning aeg unenägusid nägema minna. Hommikul tutvusime nii lammaste kui ka ümbrusega põhjalikumalt. Kõigepealt see öösel leidmata jäänud järv. Meie jaoks rindade kujuline järv, tegelik nimi aga Veskijärv. Hommikul lähenesime autoga ning leidsime liivaluited, ujumiskoha, karjäärid ning lageda põlenud ala. Telkimiseks ideaalne looduslik paik.

Järgmine peatus - hommikul püütud suitsuahven Otsapoiste juures. Edasi jätkasime Noarootsi avastamist - Saare mõis koos vanade ameerika autodega, Sutlepa meri, Pürksi, Osterby ja Tahu. Leidsime eest vaateplatvormid, linnud, veel lindusid, kinnised kohvikud ning vaate otse Haapsalule. Ujumiskoht oli ka. See lindude hääl oli tõeliselt fantastiline. Neil kestis oma laulupidu. Loodus on nii vahva.

Nii reedel kui ka laupäeval tegime peatuse Padise mõisas. Mul oli kolm suve tagasi kinnisidee sinna sööma minna, kuid kuidagi ei õnnestunud. Kas olid seal pulmad ees või jäi muudel põhjustel sõitmata. Eelmine suvi küll lastega paadiga mõisa ees sulistasime, aga sööma ikka ei jõudnud. Igatahes nüüd jõudsime. Muide, õhtuti ja päeval on neil erinev menüü, seega reedel saime soolalõhe tartari ning creme bruleed ja laupäeval rebitud lihaga võileiba. Ilus koht ja toitudel polnud viga. Põnev oli meega praetud leib soolalõhe kõrvale.

Sellised olid seekordsed muljed Eesti avastamise tiirust. Taas nii palju uut ning hunnik positiivseid emotsioone. Tore on elada Eestis, kus on nii palju loodust, nii sõbralikud inimesed ja nii palju ägedaid söögikohti, ööbimiskohti ning matkaradasid! Kui eelmise aasta sama seltskonnaga reisi ööbimiskoha moto oli "Täna on parim päev", siis seekord rippus seinal silt: "Home is where your story begins".










Kommentaare ei ole: