teisipäev, aprill 25, 2017

Uus ring ümber päikese

Mis oleks sünnipäev ilma kiikumiseta? :-)
Sünnipäev on minu jaoks midagi, mida planeerin mitu kuud. See kõlab hullemini kui ta tegelikult on, aga jah - jaanuari kandis valisin koha, märtsis saatsin kutsed, aprillis planeerisin tegevused-ajad-toidud. Kõlab nagu liiga palju? Aga mulle meeldib. Mu sünnipäev on mulle tähtis. Lugesin hiljuti, et miks küll inimesed tähistavad suurelt aastavahetust, kuid ignoreerivad oma sünnipäeva. Esimene neist ju lihtsalt päev kalendris, kuid teine tähistab tõeliselt SIND ja SINU SÜNDI ning uut ringi ümber päikese. Kuigi ma tähistan ka aastavahetust ja mõtlen siis möödunud aastale, siis sünnipäev on minu jaoks midagi palju olulisemat. Kahjuks on nimekiri keda kõiki tahaks tähistama kutsuda nii pikk, et tuleb ikka teha valikuid, kuid üritan siiski võimalusel leida aja ja koha, et kõikidega, kes seda olulist hetke minu elus jagada soovivad, ka jagada.

Ja mulle meeldivad lilled! Teevad kodu nii rõõmsaks :-)
Mulle aegajalt heidetakse erinevaid asju ette. Nagu näiteks seda, et mingeid detaile liialt südamesse võtan (ma ise nimetan seda kireks). Või kõike kohe ja kiiresti tahan (seda ma nimetan aja efektiivseks kasutamiseks ja mitte igavesti "homse" ootamiseks). Või et välja ütlen mida mõtlen (usun, et ausus on oluline). Jah, need asjad on mind aegajalt keerulistesse olukordadesse pannud, kuid selle kõige juures ma tunnen, et olen olnud mina ja elanud oma elu oma uskumuste ning tõekspidamiste järgi. Minu jaoks ei ole kunagi olnud okei, et "ma saan õnnelikuks siis kui...". Ma tahan olla õnnelik siin ja praegu. Ma tahan nautida. Oma tööd, oma vaba aega, oma kodu, oma sõpru jne. Minu jaoks on aeg väärtuslik. Ma tahan seda kasutada parimal moel. Ma muutun närviliseks, kui mind pannakse olukorda, kus pean mõttetult ootama. See ei tähenda, et ma ei oskaks puhata. Puhkan siis kui valin puhata ja teen seda omamoodi. Ja ma võin pisarateni vaielda selle üle, et jah, minu meelest töö võib olla ka hobi ja see on nii ääretult vahva tunne kui see nii on. Kui vastuseks öeldakse, et nii räägivad ainult töönarkomaanid, siis... mul on kahju inimestest kes nii arvavad. Pealegi teine asi mida võin surmkindlalt väita on see, et ma ei usu ületöötamisse. Been there, done that. Taastusin mitu aastat. Enam ei taha. Töö saab tehtud palju paremini, kui seda teha väljapuhanuna ja rõõmsana.

Võta aega veidi ringi vaadata. Need sõnad nii meeldivad mulle. Igatahes olen südamest tänulik kõikidele, kes ükskõik millist kanalit pidi võtsid vaevaks mind õnnitleda. Samuti olen tänulik kõikidele, kes tulid isiklikult sünnipäeva kallistusi üle andma! Ja neid oli palju... Kahe õhtu jooksul käis kokku peol üle 40 inimese. Ja sellejuures jäi mitmeid tulemata/ kutsumata... Nii et mõni pidu on veel ees...
Mida siis tehtud sai?
- Sünnipäevalõuna Moonis (tartari ja kaasaegse napoleoni tordiga)
- Nädalavahetus Küla Villas kiikudes, saunatades ja tünnisaunatades, süües, juues, lobisedes, viktoriini- ja plahvatavaid kasse mängides jne. Valmistasin ise ülemarineeritud vürtskilusid, ingverikeeksi, ingveri martinit (või midagi sarnast), booli, rabarberinapsi, bloodi maryt, mozarella snäkke jne. Tordid tellisin imelisest Buxhöwdeni pagarist.

Sellest ma ei hakka rääkimagi kui vahvaid kingitusi sain. Aitäh! Aitäh! Aitäh!









Kommentaare ei ole: