pühapäev, aprill 16, 2017

Sunshine in my pocket

Mõni sõna pühade nädalalõpust ka. Olid päikese pühad. Puhkuse pühad. Koristamise pühad. Matkamise pühad. Aga enne pühade algust sain veidi närvikõdi auto teemal. Nimelt sõitsin kolmapäev õhtul maja ees ühest august läbi, mille tulemusena rehv katki läks. Neljapäeva hommikul tööle minnes kutsusin esimest korda elus autoabi ning ülejäänud päev tuli asju ajada, mis lõppes nii õnnelikult, et õhtuks juba Kollase tibukese tagasi sain. Suur tänu Catweesi abivalmis meeskonnale!
Reedel käisid mul tegevused tagurpidi. Kõigepealt nina päikese poole Laulasmaa rannas, seejärel tšikkide spa puhkus ja lõpetuseks õhtul 10 kilomeetrine Seewaldi laternamatk. Matk oli peamiselt piirkondades, kus olen palju käinud, seega veidi igavam kui näiteks Kopli ja Rummu. Lihtsalt Stroomi vaated ei paku midagi uut. Küll aga oli minu jaoks nägemata Seewaldi suvemõis/haiglakompleks. Seewald muide tähendabki saksa keeles "merimets", nii et sealt ka kõrvaloleva Selveri nimetus. Ja need puidust hooned nii rohelise plangu taga kui ka Telia uue ja uhke maja ees, on tegelikult endised suvemõisad. Lühike ajalugu register.muinas.ee lehelt:

Seewaldi haiglakompleks asub 19. sajandil arst Samuel Reinhold Winkleri (1764-1839) rajatud Seewaldi suvemõisa alal. 1898. aastal kinkis paruness Marie Girard de Saucanton kinnistu Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile. Esialgu kohaldati haigla jaoks suvemõisa puithooned. Aastatel 1901–1903 Axel von Howeni koostatud planeeringuga pandi paika kogu haiglakompleksi struktuur ja ehitati juurde neli paekivihoonet; meeste ja naiste ravila, majandushoone ja masinahoone. Valvurimaja ja surnukuur rajati krundi idapoolsesse serva. Suvemõisa peahoone ehitati ümber peaarsti elamuks, hiljem kasutuati laborina ning narkoloogia ja alkoholiravi osakonnana. Haigla avati 1903. aasta sügisel. Seewald oli tsaaririigi edumeelsemaid haiglaid, kus rakendati moodsa psühhiaatria uusi suundi. 1907. aastal otsustati juurde ehitada neli ravihoonet.

Vaarika ja Maasika ruudukujulised majad
Kusjuures parunessi kinkeleping olevat olnud väga karm. Ei saanud seda ala ei edasi kinkida ega müüa ning seal oli ka selgelt väljendatud eesmärk, milleks suvemõisa kasutada. Nii sellest siis haigla saigi. Majja sisse saab ilma koputamata, aga välja ei saa. Kurb tõsiasi, mille tõttu ka inimesi põlengutes surma on saanud.
Paljudest teistest suvemõisatest (näiteks sellest, mis seal Telia maja ees) said spaad ja lõbustusasutused. Jalutasime ka Vaarika ning Maasika tänaval, kus on näha 30ndate aastate näidisprojekt ideaalsest aiarajoonist - ruuduliste majadega.

Laupäeval mu kultuursus jätkus külaskäiguga Tallinna Fotomuuseumi. Et saada inspiratsiooni, nagu fotokoolis soovitati. Pisike, kuid vahva. Eriti mulle meeldis aprillis toimuv mustvalgete nootide näitus. Peale muuseumit turgutasime end restoranis Nuga ja Kahvel, mis toidu kvaliteediga küll ei hiilanud. Küll aga nägi päikese all särav vanalinn armas välja.

Kõige lõppu lisan india kurkumpiima retsepti. Nimelt valmistasin täna esimest korda oma täiskasvanueas sooja piima. Aga mitte niisama, ma lisasin sinna: kurkumi pulbrit, ingveri viile, kardemoni, kaneelikoort, musta pipart ja lõpus lusikatäie mett. Täitsa maitsev! Ja nagu pildilt näha, siis kihvti kollast värvi - igati sobilik pühadejoogiks :-)



Fotomuuseum
Näitus "Must-valged noodid"


Kommentaare ei ole: