kolmapäev, märts 29, 2017

Tagasi igapäevaelus

Loojang Pae pargis, Lasnamäel
Vahel on reisilt tagasitulek raske. Uuesti igapäevaellu sukelduda ja olulisemalt suuremas rutiinis elada kui ringi rännates. Seekord on üllatavalt kerge olnud. Tore on. Palju tegemisi, palju sõpru, vahva töö, minu armas kodu... Nädalavahetuse võtsin kergelt ja lihtsalt puhkasin. Nüüd tunnen end taas energilisena ning kõigele lisaks naudin režiimi, kus ma ise hommikul 7-8 ajal enne äratuskella väljapuhanuna üles ärkan. Ei ole minu jaoks tavapärane ;-) Neljapäeva hommikul kell 6 ärgates küll mõtlesin, et huvitavalt madalaks on need Singapuri majad jäänud... Ja ükspäev tööl avastasin end Bali lennukipileteid vaatamas. Õnneks tuli üks töökaaslane küsimusega ja segas vahele.

Toitumisest. Teen eksperimenti - olen kuus päeva vegan. Tegelikult on asi väheke segasem - ma jätsin oma menüüst välja liha (s.h kala), muna, nisu, suhkru, alkoholi ja võib-olla veel midagi. Piimatooteid olen ka minimaalselt tarvitanud. Milleks? Täpselt ei teagi, selline kerge kevadine mao puhastus ja katsetus. Viis päeva on möödas ja enesetunne on hea. Aga seda ohtu küll pole, et päris veganiks hakkaksin, piimatooted ja kala on mulle olulised! Uus asi minu köögis on köömned. Need lähevad nüüd tee sisse, toidu sisse ja üldse igalepoole. Huvitav, et ma neid varem pole avastanud.

Zangezuri restoran
Aktiivne olen ka olnud (nagu ikka). Lisaks sünnipäevapeole (mitte minu), fotokoolile ja külalistele, on olnud kaks vahvat õhtut, millel korraks peatun. Esiteks, reede õhtul avastasime oma kodulinna. Lasnamäed. Tundsin end nagu reisil. Kõigepealt jalutasime natuke Pae pargis, kus olen üks kord varem käinud ja mis on igati jalutamiskoha vääriline, kuigi pisike. Seejärel läksime teed jooma. Zangezur restorani. Oli natuke nagu kultuurišokk küll. A suutis isegi ettekandjaga venekeeles rääkida. Ja saime live kontserti osaliseks, ikka vene muusikaga. Ning see kook... see tekitas ka nostalgiat. Napoleoni nime all sai orienteeruvalt viis päeva vana kihilise kreemikoogi, mis oli hiiglaslik. Vähemalt tee ja juustupallid olid head :-) Tegelikult oli kogu värk kokku tore ja ma üldse ei kurda.

Teine elamus oli eilne teater. Tõnis Niinemets. Tema järjekordne standup. Ma ei hakka nalju ümber kirjutama, sest esiteks ei mäleta ja teiseks ei oskaks ma nagunii neid mustvalgete sõnadega edasi anda, aga ütlen lihtsalt, et naersin südamest. Ja korduvalt. Parim standup, mida siiani näinud olen ja tõesti, selline eesti huumor mulle meeldib (meenus Singapuri söökla lõuna, kus rääkisime, et välismaal elades tunnevad inimesed eesti huumorist puudust). Meie ees istus muide Teet Margna. Üks uus sõna etendusest - strexit (stressist lahtisaamine). 

Kommentaare ei ole: