reede, märts 17, 2017

Jamu ja riisipõllud

Kui välja jätta, et laev tagasi Balile hilines taas 2 tundi, siis tegelikult oli eile üks järjekordne vahva päev. Hommikul veel viimased hingetõmbed kauni hotelli juures Gilil, seejärel jalutuskäik läbi saare sadamasse. Vaatasime ka Gili joogakeskuse H2O üle, tundus lahe, kahju, et seal tundidesse ei jõudnud. Kuna jalutasime läbi saare keskosa, siis seal oli vähem hotelle ja rohkem kohalike elumaju koos loomadega aedades. Sadama juures leidsime ühe ülilaheda Why not? baari, kus sain elu parimat väljaspool-eestit-söödud pannkooki. Ananass oli ka sisse praetud. Lebotasime seal, vaatasime helesinist merd ja ootasime paadi (esialgset) väljumisaega.
Mis veel Gilil silma hakkas, aga seekord tegemata jäi? Vahvad Lomboki tuurid. Bali toiduvalmistamise koolitused. Teised Gili saared. Igasugused tegevused merel.

Tagasi Ubudis. Lasin end pisut kohalikus spaas masseerida ja energiakanaleid punktmassaaziga avada ning seejärel aeg õhtusöögiks. Soolase toidu sõime kohas nimega "Three monkeys". Väga ilus ja hea toiduga koht. Sinna läheks veel tagasigi. Aga õhtuse joogi ja magustoidu olime planeerinud süüa Taksu restornais, sest mul olid massaazist saadud tasuta joogi kupongid ja 10% allahindlust. Jõudsime sinna viimasel hetkel, kuid kõik, mida saime, oli rohkem kui suurepärane! Joogiks:
- ingveri tee
- jamu, mis on üks ülimalt värskendav ja maitsev Indoneesia tervisejook (vt ka siia http://www.cafejamu.com/how-to-make-jamu/ ). Peamine koostisosa on kurkum.
Söögiks toormagustoidud:
- avokaadost ja toorkakaost tehtud šokolaadipuding
- chia seemnete ja kookose puding
Lõpuks ometi saan öelda, et olen head toortoitu saanud!
Täna oli viimane hommik Ubudis. Aeg lahkuda. Selleks korraks. Veel viimane visiit YogaBarni meditatsiooni tundi, mida andis võrratu Jana Johnson. Seejärel südamlik headaega Amoya Inni töötajatele ning aeg saada sõbraks meie autojuhiga, kellega veedame järgmised viis tundi. Saame teada, et ta on peres teine laps ja sellele vastavalt on talle ka nimi pandud (Balil tuleneb su nimi sellest, mitmes laps oled, vanematel mingit otsustusõigust pole). Samuti räägib ta meile, et igal perekonnal on oma tempel. Selle jutu lõpuks olemegi saabunud suurte ja võimsate riisipõllu terrasside juurde. Lõpuks ometi näen need ka ära, siiani olen ainult laugeid põldusid näinud!
Ta pakub meile välja veel ühe peatuse kohvi- ja tee istanduses, kus antakse 13 sorti tasuta kohvi ja teed maitsta ning seejärel neid ostma viiakse. No kuna olid head, siis ostsin ka. Kõige eksootilisem oli mangosteen'i koorest valmistatud tee. Ja kookosekohvi meeldis isegi mulle.

Edasi tulid Kuta ummikud ning lõpuks ometi saabumine hotelli Bingin Beach'il. Selline väga omapärase stiiliga hotell, kuid mõnusa balipärase lebolaga, kus parajasti loen ja blogi kirjutan.

Kella kuueks tahtsime jõuda Uluwatu templi juurde, kus toimub Kecak Fire Dance etendus (Bali tants, vaata https://en.m.wikipedia.org/wiki/Kecak ). Tänu toredale taksojuhile, kes meiega terve õhtu tegeleb, jõuame peaaegu alguseks kohale, kuid kahjuks ei jõua teel sinna templi ja pärdikute vaateid piisavalt imetleda. Tantsuetendus on vägevate kostüümidega ja laheda rütmiga. Kohati aga raske jälgida. Etenduse ajal loojub tänaseks päike, et homme uuesti tõusta. *sending love from Bali* Lõppu üks eriti lahe tekst why not baarist: "Do what you need to do, go where you have to go, to fall in love with life, again."

Kommentaare ei ole: