kolmapäev, veebruar 15, 2017

Hula girl dancing

Jagan muljeid kahest väga vahvast minu teele sattunud üritusest - Laternamatk ja Telliskivi Tantsupidu. Võimalik, et mainin veel kolmandatki ;-) Kui mitte ka neljandat ja viiendat...

Neljapäeva õhtu. Läheb pimedaks. Korraks mõtlen, et teha on nii palju, miks ma küll kõik oma õhtud täis olen lasknud broneerida. Kas ikka lähen? Aga midagi mu sees vastab, et ikka lähen. Kogunemine on Kopli pargi juures ning matka alguses on mul peas peamiselt üks küsimus - kui matk kestab kaks ja pool tundi, siis mis saab, kui mul vahepeal WC-sse on vaja? Sest muidugi olin ma enne kodus tomateid söönud ja teed joonud. Õnneks see küsimus ununeb õigepea ning matk võtab mind oma lummusesse. Nii umbes kahekümnendast minutist saan õigele lainele, Balti Manufaktuuri tehase juures.
Ok, alustan algusest, mis üritus see siis oli? Tegemist on Aerobike poolt korraldatava Laternamatkaga, mis on pidev üritus ning sel korral toimus Koplis. Nimi tuleb sellest, et kõik osalised said omale laternad kätte, mis kohati andis pimedas väga ilusaid vaatepilte. Samuti saime raadiosaatjad, mis tähendas, et kogu matk toimus pidevas liikumises ning samal ajal kuulsime raadiosaatjast matkajuhi lugusid kohtadest, kuhu sattusime. Vahva idee. Ma kartsin sellist kooliekskursiooni tüüpi asja, kus vahepeal pead ringis seisma ja kuulama ja siis on igav. Kokku läbisime täpselt 10 km ning minu jaoks olid enamik kohad tundmatud. Mis meelde jäi?
Laternatega üle prügimäe
  • Balti Manufaktuuri (puuvilla ketramise ja kudumise vabriku) elumajad - direktori uhke villa, meistrite kenad ridaelamud ning tööliste kehvade tingimustega kööktoad. Juba sel ajal olevat oskustöölistest suur puudus olnud, seega kõrgema taseme töötajad said tõepoolest väga head elamistingimused. 
  • Tiike tehti vanasti seepärast, et saaks talvel jääd võtta ja keldrisse panna, mis nii kauem külmana püsis.
  • Kopli garaažiühistu ehk Tallinna geto. 100 euroga saab aastaks garaažiboksi. Ümberringi pidavat olema kõva sotsiaalelu (ühised kalastamised, lõkkeõhtud...) ning kõik eluks hädavajalik on läheduses olemas. Isegi üks lagunenud DC. Tegelikult muidugi nägi see kõik päris jube välja. 
  • Prügimägi.
  • Kõige ohtlikum piirkond Koplis on tänapäeval Sirbi
  • Neeme tänav on küll ilusate majadega, kuid väga kõva koerahaukumisega. 
  • Kopli park oli tegelikult 1950ndateni kalmistu, kuid siis lammutati see ära. 
  • Ühes pargis jõime laternate ja küünalde valgel teed ja tegime puhkepausi. Kuskil seal Kopli liinide lähedal, mis on varsti ajalugu... juba praeguseks olid enamik maha lammutatud. Või põlema pandud. Nagu palju asju Koplis. 
  • Ka Bekkeri sadam oli minu jaoks uus piirkond.
Meiega matkas kaasa Delfi fotograaf, seega pilte saab vaadata siit. Üks Hendrik Osula pilt Tallinna getost:

Ja nüüd teine üritus. Telliskivi Tantsupidu 2017. Kogu üritus oli niivõrd fantastiline ja äge, kuid meie otsustasime minna kolme tantsutundi. Ma arvan, et järgmine aasta lähen rohkematesse, ca 4-5 võiks täitsa mõistlik olla. Samas, olen valikutega väga rahul! Kõik olid ideaalsed omast vaatenurgast.

Juustes olev lilleke on pärit Hawaii'lt :-)
Esimene tund. Hawaii Hula ABC. Tundi andis Nele Suvi, kes hetkel töötab Ines Dance tantsukoolis ja annab seal polüneesia tantsude trenne. Hawaii hula on stiililt väga meloodiline, harmooniline ja romantiline - sõna otseses mõttes armas. Tantsuliigutused on naiselikult pehmed ja õrnad. Hawaii hula väljendab poeetilist teksti, sest tantsuloome paneb paika muusikaloo sisu - see on ülesse ehitatud laulu sõnadele, mida tantsija vaatajatele edasi jutustab. See kõik meenutas mulle Hawaii reisi, kuid samas andis juurde nii palju arusaamist. Seal me ei teadnudki, et iga tantsu liigutus midagi tähendab ja kokku terve loo jutustab.
Trenn ise oli kätele, randmetele ja puusadele parajalt koormust andev, kuid samas äärmiselt nauditav. Muusika juba on nii rahulik ja mõnus (peaks omale mõne vastava plaadi muretsema)... Kindlasti trenn, kuhu vahel hea meelega veel läheks.
(NB! Fotode autorid: Kris Moor, Aron Urb)

Teine tund. Bolero. Väidetavalt Euroopas tundmatu, kuid Brasiilias ja Kuubal pop. Lausa salsa ja bachata eelkäia. Taas riigid, kus olen käinud. Meenus Kuuba salsa müsteerium ning Brasiilia samba karenval... Tund ise oli lihtne, kuid positiivne. Bolero on paaristants, kus meestel oli rohkem õppimist kui naistel. Õetajad olid kohale tulnud Londonist (P&L Dance) ning rääkisid, et praegu on Bolero Euroopas praktiliselt tundmatu ja me oleme ühed esimesed, kes seda õppisid. Nemad aga soovivad seda nüüd populaarsemaks muutma hakata.

Kolmas tund. Axe. See on energiline, kiire ja temperamentne sensuaalse auraga ladina tants. Õpetajad lausa Brasiiliast meie festivalile kohale lennanud. Keerulisem kui Zumba. Kõige intensiivsem ja ägedam trenn, kus sai tõepoolest naha täiesti märjaks. Tunni ajaga õpetati selgeks kolm kava ja muusika oli totaalselt brasiilialik, mis mulle väga meeldis (jällegi, tuleks mõned plaadid osta...). Sellisesse trenni läheks ka hea meelega veel, kuid Eestis ei ole. Mõtlesin, et proovin sel nädalavahetusel Sparta salsatroni ära, et kas annab sarnase emotsiooni...

Igatahes... ma tantsisin jälle. Ja see oli nii vahva. Nüüd tegelen sellega, et lisaks joogale jääks mu ellu pidevalt ka tants. Sellist energilist trenni on ka ikka vaja :-)

Muide, rääkides Hawaii'st, siis nii tore, et elus on midagi stabiilset ja kindlat. Iga jaanuar saabub minu postkasti postkaart Hawaii'lt. Meie Big Island'i ööbimiskohast. Nii armas!

Kommentaare ei ole: