teisipäev, august 09, 2016

Võrkpall on võrratu

Tunnistan, et juuli lendas niimoodi mööda, et lihtsalt töövälist aega arvutitaga ei jäänud. Augustit võtan nüüd VEIDI rahulikumalt, eksju. Vähemalt plaan on. Ja ilm lubab ka õnneks vihma :-) Suvi on olnud nii meeletult vahva, et ega ma seda sõnadesse panna ei oskagi. Viimase nädalavahetuse (millest praeguseks ajahetkeks on saanud üle-eelmine nädalavahetus) veetsime taas Saaremaal, toimusid juba IV arise mitteametlikud suvepäevad. Aeg ikka lendab. Igatahes vaatamata sellele, et projekti enam sellel kujul ei ole, on kindel plaan nii suvepäevade kui ka talvepäevadega jätkata. Nagu ma korra juba ütlesin, siis töökohad vahetuvad, projektid muutuvad, kuid inimesed ja seltskond jääb. Ja see on üks ütlemata vahva seltskond, kellega veeta ilusaid suvepäevi ja pikki magamata suveöid.

Sel korral võtsime vabamalt ja veetsime enamuse ajast R suvilas. Poisid käisid korra Pidulas paintballi mängimas ja mõlemal päeval käisime Tagalahes ujumas. Tegelikult ikka midagi uut külastasime ka: Kurevere Jaagarahu järve/karjääri. No muidugi oli mul tarvis sinna ka sisse sulpsata. Ujumistega (loe: suplemistega) on see suve tõesti hästi, pole nummerdada viitsinud, kuid usun, et igasugused Eesti suvede rekordid on purustatud ning alles on 9. august.

Kitsekest ja sokku nägime Saaremaal, see viimane oli päris julge, aga paraku olin roolis ja ei saanud pildistamisega tegeleda. Ahjaa, rooli sain kohe mitmele saksa autole - golf 7 ja škoda octavia. Octavia meeldis mulle kohe eriti, liikus justkui iseenesest. Loomulikult käisime ka Odalätsi allika juures, kus on nooreks tegev vesi, millega tuleb nägu loputada. Tehtud! Igaks juhuks veel jõime ka seda vett, nii et noorus on nüüd garanteeritud. Ja noh, nagu Saaremaa puhul ikka, siis palju elevust tekitab praamisõit. Minnes suutsime meie oma autoga olla pool tundi varem kohal. See tuli väheke ootamatult, arvestades kuidas enamasti saabume viimasel hetkel, kuid üks seltskonna auto jõudis selgi korral viimasel minutil praamile. Tagasiteel  olid praamigraafikud paigast ja meie ülejäänud seltskond sattus varasemale praamile ja meie mingile imelikule asendusele, kus kõik karjusid ja peale saades arutlesime, et huvitav, kuhu see üldse sõidab. Ei teagi kas kahjuks või õnneks, aga ei saabunud me Riiga, ikka Virtsu.

Tegelikult  ei tahtnudki kirjutada muust kui võrkpallist. Alates Interinxi ajast on mul selle võrkpalliga mingi side. Ma ei oska seda mängida, ma põrutan alati käed ära ja nii hullu moodi valus on (seekord läks pärast kaks päeva, et vasakut rannet jälle liigutada saaksin), kuid ma nii naudin seda. Päris meeste mängu ma muidugi ei kipu, kuid poisid viitsisid minuga pärast veel pikalt nii "mängida", et sain ka harjutada ja joosta ja nautida. Alguses olin üksi kahe vastu (ha-ha), pärast tuli M appi ning olime 2-2. Oeh, no võrkpall ON võrratu. :-)

Loomulikult ei puudunud Saaremaal ka sel korral mõnus saun, hea grill-liha ning suur öine lõke. Ka alias ja pisike viktoriin ning P veinide degusteerimine olid omal kohal. Kahe õhtuga maitsesime ära 10 erinevat veini ning ma sain äraarvamismängus teise koha! Ma ei tea, kuidas see juhtus, sest enda meelest ei saanud millegist aru.

Selline see lühike postitus Saaremaast saigi, tahtsin vaid paar sõna kirja panna. Kunagi kindlasti saabub ka õhtu, millele eelmises postituses viitasin ja kus kirjutan kuidas kolme päevaga 1300 km läbi sõitsime ning Soomes Koli rahvusparki avastasime.




Kommentaare ei ole: