kolmapäev, august 10, 2016

I'm gonna run to you

Kakumäel sulistamas
Avastasin ükspäev hirmuga, et Sügisjooks on juba nii lähedal ja 10 km tundub minu jaoks jätkuvalt ulme. Tuli end siis kätte võtta ja uuesti regulaarsete metsajooksu trennidega alustada. Eelmine esmaspäev 4 km Sütiste metsas, reedel 5 km Jüri terviseradadel, pühapäeval väike intervall-treening Harkus ning eile 6 km ja seda Kõrvemaa suusaradadel! Teate küll, need mis seal üles-alla muudkui käivad. Armastan liikumist ja seda, et saan jälle joosta :-) Olen selle eest tänulik, tõesti! Enesetunne on hea, põlved pole kurtnud ja esimest korda tundus eile, et äkki isegi on 10 km joostav.

Üks suur muutus on veel - viimased kolm korda pole ma enam üksi jooksmas käinud. Ja eile sain isegi jooksu ajal juba jutustada nii, et pistma ei hakanud :-)
Vaieldamatult käib jooksu lõppu ka suplus. Eile Soodla veehoidlas (lõbus oli seda otsida, esimene katsetus oli kuhugi ekstra auklikele radadele, tegelikult on märksõnaks Raudoja Kõrts, enne mida tuleb sisse keerata), üleeile sai mõnuletud Kakumäel meres, millele järgnes rannas kiikumine ja eelnesid metsvaarikad. Reedel oli plaan ka Jüris olevasse järve sisse minna (teate ikka et seal on ka kena rannake?), kuid see vesi nägi liialt must välja, ei hakanud...

Lõpetuseks lihtsalt üks kaunis pilt eilsest päevast:

Kommentaare ei ole: