Waiau Kauri Grove

Pealkirjas sisalduv oli küll vaid 1 tänaseid sihtpunkte, aga kõlab ägedalt, seetõttu jätsin väljapaistvale kohale.
Hommikul tegelikult puhkasime korralikult välja (loe: magasime väga kaua), seejärel sõime ning mängisime põnevat kaardimängu. Noh, vihmane ilm oli, seega võtsime rahulikult. Lõpuks siiski asusime tänase päevakava kallale. Esiteks Cathedral Cove. Enne sinna jõudmist veel väike puuvilja peatus tee-äärses majakeses. Süsteem oli lahe - võta ja pane raha august sisse. Võtta sai suures valikus puu- ja juurvilju. Meie valisime maasikad (magusad!!!), ploomid ja tomatid. Lasime 15 dollarit august alla ja ost sooritatud.
Cathedral Cove on selline kuulus kalju meres. Mõtlesime, et käime vaatame ära. Kohapeal selgus, et auto sai parkida kuhugi üles kalju servale ja teha 45 minutiline (1 ots) matk nö katedraali juurde. Teekond osutus lahedamaks kui sihtpunkt ise ning samaaegselt sai ka ootamatult Uus-Meremaa esimene matk tehtud. Plätudes muidugi, mitte matkajalanõudega.

Ilus vaade. Mudane ja libe tee. Aga nii palju on ju rõõmu sellest, kui saab poris jalgadega plätserdada. Pläts-pläts ja muda pritsib. Oi neid poriseid jalgu (ja riideid). Suured männi sugulased, hiigel sõnajalad, lopsakas roheline loodus ja isegi mõned lambad. Vihm ei seganud üldse. Tõsi, ilusasse kaljudevahele peidetud liivaranda jõudes ehk oli veidi kahju,et rannamõnusid nautida ei saanud, kuid jalgupidi vees käisime ometi (vesi oli muidu soe). Samas tänu sellele, et seal kauem aega ei veetnud, jõudsime veel järgmisessegi kohta - Waiau Kauri Grove, kuhu esialgu polnudki kindlat plaani minna ja mis veel lahedamaks osutus.
Kui keegi satub kunagi Coromandeli poolsaarele, ärge unustage sõita läbi '309 Road'. See oli tee, mis sinna viis - 25 km kurve, kruusateid, ülesalla sõitu ja kõige kaunimat vihmametsa. Vaata ja imesta, kuidas selline asi olemas saab olla.
Lõpuks jõudsime Kauri Grove matkarajani ka. 'Kauri' on ühed hiiglaslikud puud. Suurimad (puidu mahult) Uus-Meremaal. Mõned meie nähtud puud olid 600 aastat vanad, 6 meetrise ümbermõõduga ning tuleb ronida 16 meetrit, et jõuda esimeste oksadeni. Samas suurimatel ulatub ümbermõõt kuni 20 meetrini. Jeerum. Me ei saanud neljakesi sellel kuuemeetriselgi ümbert kinni.
Aga jälle oli märkimisväärne ka kogu ümbrus. Tihe vihmamets, ilusad puust sillakesed, kärestikud, pehme roheline muru moodi sammal jm pilkupüüdev. Super.
Õhtu veetsime kohaliku veiniga ning isetehtud söögiga ja nüüd tuleks jälle magama minna, et homme juba uude kohta edasi söita. Head-ööd!