Enne veel kui pannkoogikaljudeni jõudsime, otsustasime rannapeatuse teha. Päike ju paistis. Puht juhuslikult valisime vist ühe kaunimatest randadest maailmas. Ei, see polnud küll ilusa heleda liivaga, aga oli omapäraselt kaunis. Õige nime teadmatuses ristisin ranna seafood beach'iks, sest seal tundus olevat kõike, erivärvi karpidest kaheksajalgadeni. Kaheksajalad osutusid hiljem siiski meritähtedeks, aga nende pesa nägi ka ikka väga äge välja. Sini- ja rohekarpe oli jälle rohkem kui kogu Eesti rahvas 10 aastaga ära sööb. 
Aga et see polnud veel kõik... Ka liiv oli eriline. Kuldselt läikiv, nagu õhtumeik. E tõmbas omal liivase käega ümber silma ja sädeles nagu vene tšikid ööklubisse minnes. Rohkemgi. Noh, eks meil nüüd autoistmed ka sädelevad.
Pannkoogid. Või õigemini kaljud, pannkookidest endist jäime ilma, sest kohvik pandi kell 6 kinni, aga me just siis lõpetasime oma jalutuskäigu ja suveniiride šoppamise. Ühesõnaga tegemist oli kaljudega, mis meenutavad üksteise peale hunnikusse pandud pannkooke (Pancake Rocks). Kenad, kuid koht ise liiga turistikas. Edasi sõitsime näljastena (no pannkooke ju ei saanud) Hokitika poole, kus ööbime linnulaulu hostelis :-) Läksimegi esimese asjana söögikohta otsima. See, mida soovitati, oli täis ning waiting list ei tundunud meile näljastele ahvatlev. Seega jäi India restoran ning medium spiced prawn masala kõrvale valge veiniga. Hea, pole midagi öelda.
Õhtu lõpetuseks käisime veel glow-worm dell'is ehk vaatsime pimedas metsas tuhandeid helkivaid putukaid. Nagu jaaniussid, ainult väiksemad ja ei liikunud. Lihtsalt olid ja särasid justkui tähed. Kuna fotokal flow-worm pildistamise programm puudus, siis pilti seekord ei saanud :-)
0 comments:
Postitage kommentaar