Täna oli meie reisi kõige pikema sõiduga päev. Saabusime Queenstowni, kuid lisaks läbitud 500 kilomeetrile jõudsime palju muud ka ikka. Hommikut alustasime Hokitika Gorge'is ilusate helesiniste vaadetega. Seejärel sõit Fox Glacier'i, kus oli nii mõndagi plaanis, mille tugev vihmasadu ära rikkus... No pole hullu. Liustiku alguse nägime ikka ära. Omal ekstreemsel moel. Nimelt oli sealne matkarada läbi lahtiste kivide ja mägijõgede. Tugeva vihma tõttu aga vool aina tugevnes. Nii juhtuski, et kui G-ga seal üles alla liikusime ja head üleminemise kohta otsisime ning samm sammu haaval edasi liikusime, avastasime ühel hetkel, et tagasi küll enam ei saa. Ronisime siis veel ülespoole ning ühest kohast saime üle hüpatud.
Teiselpool aga selgus, et sein on ees ja alla ei saa, siis astuks kohe uuesti voolavasse vette. Ronisime siis seinast üles. Mullased ja märjad. Polnud just kõige parem olemine, aga õnneks hakkas autos uuesti soe kähku. Jälle minu kord rooli minna. Tugev paduvihm ja mägiteed. Esimesed 50 km ei tundnud ennast just eriti kindlalt aga siis läks ilm paremaks ja ümbrus jälle imekenaks. Sõitmine käis umbes nii, et 3 km sõitu ja pildistamispeatus jne. Ja peale igat kurvi kõlas autos: "aaaaaa" ja "ooooooo" ja "vaadake taha neid vihmapilvedes kõrgeid mägesid" ning "vaadake ette päikeselisi mägesid järve taustal".
Sõitsime Wakitika ja ühe teise järve äärest, mille nime ma ei mäleta. Kuni jõudsime Wakitika linna välja, kus otsustasime õhtust süüa, seekord Mehhiko restoranis. Jällegi väga hea, veini asemel kõrvale cuba libre.
Päev hakkaski juba õhtusse jõudma, kuid meil oli vaja veel Queenstowni sõita. Kohalejõudes tabas ootamatult šokk! Mismõttes nii palju inimesi. Mis lärm. Ei taha. Ei oska. Tahame tagasi linnulaulu ja metsa! Oleme siin vaid ühe õhtu, nii et tegelikult on tore, aga naljakas reaktsioon ikkagi. Homme läheme nagunii tagasi metsa!
0 comments:
Postitage kommentaar