We made our way along the river (London 2011)

Linn, kus nii palju on tuttav, aga ikka piisavalt ka võõras. Tuttavad kohad on armsad ning võõramad kohad huvitavad. Ja üldiselt on lihtsalt HEA.

Täidan üht eelmise aasta võlga ja kirjutan meenutusi detsembri alguse Londoni reisist. Vaatasin just pildid uuesti läbi ja tahaks kohe tagasi!

Ööbimine
Ööbimiseks valisime sel korral St Christopher's Village hostelli London Bridge'i lähedal, kus olin ka varem olnud. Sattusime teisele korrusele ning jäime toaga päris rahule - isegi põrandaruumi oli veidike. Kui ainult aknad poleks läbi puhunud ja radikas õhtul soojaks nõus minema olnud. WC oli ka enam-vähem, kuid dushiruumi ilma plätudeta küll minna ei tahtnud. See-eest altkorruse pidu meieni ei kostnud (aga need olid tõenäoliselt ägedad, sest leidsime ikka tihti laest allakukkunud diskopalli, katki löödud koridori ukse klaasi vms).

Söömine
*Chicken Cottage ei ole söögikoht kuhu tasuks minna.

* Normaalse hinnaga head sushit Londonist ei saa. Paljudes kiirsöögikohtades müüdi sushit kaasa, kuid see kõik oli külmletis. Uurisime hostellist, kas leidub mõnu koht, kus saaks ka kohapeal süüa. Lõpuks ühe isegi leidsime, asus Mansion House metroojaama kõrval, kui ma nüüd õigesti mäletan (igatahes suhteliselt St. Paul's katedraali juures). Aga vaatamata sellele, et seal istekohad olid, tuli sushi ikkagi osta külmletist karbis. Sõime ära, aga maitseelamus polnud.

Chinatown on lahe. Normaalse hinnaga hea toit. Nii head hiinatoitu jällegi pole Eestis võimalik saada... seekord tellisime tagasihoidlikumult kui eelmistel kordadel, kuid saime nii salatit, suppi, seeni, pardiliha, kalmaare kui ka vürtsikaid krevette. Kõht läheb kohe tühjaks sellele mõeldes. Kõrvale muidugi vein. Ilus pühapäeva õhtu.

* KFC - lõunaks twister on jätkuvalt nämma. Aga õhtusöögiks kana bucket'it enam ei taha. See on raiskamine. Tuleb kiiresti süüa, pole midagi väga erilist ja kõht saab liiga täis. Twister ruulib edasi ja jääb must do nimekirja.

Muud söögid tulid meil nagu ikka Mark&Spencerist ja teistest kohalikest poodidest.
Loomulikult ei puudunud ka piknik-hommikusöök meeletus koguses Mark&Spenceri toiduga Waterloo lähedal pargis - salatid, mojito, krevetid, magustoit, marjad. Kõik eluks vajalik ühesõnaga. Päike ka. Lilled isegi! Ja pärast pargis ringijooksmine/hüppamine... noh, nagu ikka :-)

* Parim avastus oli Mark&Spenceri krevetid, mis maitsesid lihtsalt niiiiiii hästi.

Käimisi-tegemisi
IMAX. 3D ikka sama hea nagu vanasti, aga igatsen lõpuks seal mõnda normaalset filmi näha. Millegipärast meie sealoleku ajal kipub see valik nigel olema. Sel korral oli valikus ainult Happy Feet 2, mille siis muidugi ära vaatasime. Õnneks olid filmis väga lahedad krevetipoisid (Brad Pitt ja Matt Damon), kes mõnusaid nalju tegid. Noja esimene pool filmist oli tegemist, et paigal püsida, sest ostsime kinno Coca-Colat, mis natuke liiga kange sai :-)

Hyde Park Winter Wonderland. Seal käisime juba teist korda, eelmisel korral leidsime juhuslikult, sel korral ootasime :-) Mulle lõbustuspargid meeldivad, isegi kui nad sellised väikesed on. "Welcome to Power Tower" teatab vabalangemise torn inimesi üles Londoni vaadet nautima tõstes. Alla laskudes tasub käed ja jalad ette panna, mitte kinni hoida - siis on mõnusam. Lähiajal peaks ikka mõne korraliku Ameerika Raudtee ka ette võtma kuskil.

* Olümpiastaadioni juures käisime samuti ära. Midagi uut, mida varem polnud näinud Londonis. Sõitsime rongiga Pudding Mill Lane raudteejaama ning jalutasime View Tube'i. Spetsiaalne koht Olümpia ettevalmistuste jälgimiseks. Kõige populaarsemaks osutus hoopis olümpiaasjade poeke. Sain sealt endale seljakoti, dressipluusi ja t-särgi. Kõik väga armsad :-)

* Trafalgar Square Christmas Tree oli pettumus. Selline päris hädine kitsas kuuseke. Seetõttu jalutasime kiiresti edasi öist Big Ben'i ja Houses of Parliament'i imetlema. Öine London on väga kaunis. London Eye ka taustal värviliselt vilkumas.

Jalutasime ringi ärirajoonis The City of London. Linnaosa nimi tekitas segadust, seega kirjutan siia kõigile teadmiseks päkapikkude toodud Lonely Planetist info the City kohta:

For most of its history, the City of London was London. Its boundaries have changed little since the Romans first founded their gated community here two millennia ago.
It's only in the last 250 years that the City has gone from being the very essence of London and it's main population centre to just its central business district.

Currently fewer than 10 000 people actually live here, although some 300 000 descend on it each weekday, when they generate almost three-quarters of Britain's entire GDP before squeezing back onto the tube.

Uus avastus - Canary Wharf. Veel üks äripiirkond. Lahedate pilvelõhkujatega ning igati stiilne. Sattusime sinna olümpiastaadioni juurest tulles juhuslikult, kuid kindlasti tahaks teinekord pikemalt uudistama minna.

* Nagu juba mainitud, siis muidugi toitsime Hyde Parki oravaid, shoppasime natuke Oxford Street'il (Disney pood, H&M, Next ning minu eluesimesed ostud Apple Store'ist).

* Palju käisime muidugi ka metroos :-) Sel korral olid kõige populaarsemad Google reklaamid.

Kasulikke vihjeid

* Üks huvitav avastus oli taksoga lennujaama sõit. Nimelt pidime lennujaama saama kella 6-ks hommikul, mis tähendas, et busside ja rongidega minek oleks võtnud pool ööd ja olnud parasjagu kallis. Kuna meid oli täpselt neli, siis uurisin ka taksode variante ning leidsin sellise veebilehe. Selle tulemusel saime London Bridge Railway Station'ist Lutoni lennujaama öösel ühe tunniga ja 70 naelaga (17.50 inimese kohta). Vihjeks - ei tasu panna pick up kohaks kindlat aadressi, vaid lähedal asuv tuntud raudteejaam/muu oluline koht. Hinnavahe on rohkem kui kolmekordne.

* Ühistranspordis kasutasime jätkuvalt Oyster card'i.