Räpina-Värska puhkeala

Vot. Sellises kohas käisin nädalavahetusel. Algas see kell 10 laupäeva hommikul kontori juurest, kus 5 minutit õues seismist lõppes külmast kangete sõrmede ning põskedega. Oh õudust, ja meie läheme kütmata majja ööbima ning metsa matkama. Aga õnneks kehtib seadus, et pole olemas halba ilma, on ainult... liiga vähe alkoholi (või kehvad riided?). Igatahes peale tunniajalist autosõitu rummi limpsimisega ei olnud pildistamispeatus enam üldse külm. Isegi jopet ei pannud selga (no mul olid 2 väga sooja kampsunit ja müts jms). Teel nägime autoaknast ka armsat kitsekest ning saime teada, et on olemas sellised kõvad firmad nagu Ferrino ja Lorpen (esimesega oli see nali, et R kiitles oma Ferrino kinnastega, kuid selgus, et meie autos istujatele oli tegemist tundmatu firmaga. Esialgu tundus sama ka Lorpeniga olevat, kuid järgmisel hommikul tuli välja, et ma just neljapäeval ostsin endale Matkaspordist Lorpeni talve põlvikud :) - soojad olid!)

Aga et kuhu või mis või miks? Käisime Kõverajärve metsamajas loodust nautimas. Esimene üllatus ootas juba kohale jõudes - maja oli eelnevalt soojaks köetud! Aitäh perenaisele :-)

Kuid polnud seal majas midagi aega, tahtsime ju veel enne pimedat ja päikese kadumist välja pisikesele matkale jõuda. Kuna autojuhid ka Jägermeistrit soovisid ning kell palju oli, võtsime suuna kohe Kõverajärve enda peale. Noh, et katsetada kui kõva jää on. Räägitakse, et kolmas kukub sisse. Ilmselt olime kerged, sest järv pidas meid kõiki üheksat vastu. Isegi mu selle talve esimese lumeingli tegemise. Sujuvalt osutus matk ümber järve kõndimiseks (no nii umbes 3 km). Riided (või rummikogus?) olid selgelt piisavad, sest vaatamata 13 miinuskraadile, tundsin rohkem palavust kui külma. Eelkõige aga keskendusin hoopis loojuva päikesega metsa pildistamisele. Kuu oli ka säravalt kaunis ning nooruke.

Ilus, mis muud.
Päike uhkelt looja saadetud, hakkasime oma kõhutäie eest hoolitsema. Õues grillimine - üks lahedamaid tegevusi talvel. Mulle meeldib isegi taligrill rohkem kui suvegrill. Ühesõnaga poisid olid tublid ning liha õues küpses täpselt ideaalselt väga maitsvaks. Õhtusöök. Lauamängud. Sünnipäevalaps. Rumm. Nii see öö möödus ja kell 3 sai. Maja oli isegi nii soe, et üleval korrusel näitas temperatuuri 28 kraadi! Hea kui mu linnakorteris 18 näitab. Brrr.
Peale kakukese, eide, taadi ja põhjapõdra muinasjuttu tuli hea uni.

Hommikul turgutasime end pannkookidega ning seejärel järgmisele matkale - Õrsava matkarada (läbib ka Värskat ja teeb ringi ümber Õrsava järve ning Värska lahe). Kestis see täpselt 2 h ja läbisime umbes 6-7 km. Katsetasin oma uusi (jah, tegin omale sellise investeeringu) matkasaapaid ning sain põhjalikke õpetussõnu, kuidas nende paelu kinni siduda. Käisin esimest korda elus Värskas. Turnisime lasteväljakul ja tegelesime muu sellise vahvaga. Pettusin kergelt võimaluses sealt ilusaid pilte saada (puud polnud kuigi lumised ning aku sai koguaeg külma tõttu tühjaks), kuid päike paistis kaunilt ning taevas säras nii puhta selge sinisena, et mõnu ja ilu jagus siiski küllaga. See sillerdav lumi järvel muidugi ka.

Veel mõnisada meetrit enne matka lõppu õnnestus lõpuks saada pilt, mida kindlasti sellelt nädalavahetuselt ootasin:
Loodus on kaunis! Selline talv ka. Temperatuur kiskus lõpus juba -16 kanti, kuid külma ikka ei tundnud. Värske oli. Värskas. Ja Värska vee isu. See ootas autos.