
Huvitav miks on keelatud asjad kõige põnevamad? Üleüldse vaadates oma reisi pilte tundub, et mulle meeldib igalpool ronida ja turnida :-) No aga meeldib, noh. Viimane päev Edinburghis tegime hommikul veel väikese linnast väljasõidu
Linlithgow'sse. Lahe nimi, kas pole? Põhimõtteliselt oli seal linnas lihtsalt üks loss. Ja järv. Noh, nagu need Shotimaa linnad kõik olema kipuvad. Aga jalutasime mööda tänavaid ja tahtsime lossile läheneda teiselt poolt. Tuli välja, et lasteaed oli ees. No läksime siis läbi aia. Teisel pool oli veel üks rauast aed ja sein, kust pidi alla hüppama. Tädi käis rääkimas, et ei tohi sealt minna. Mistmõttes ei tohi? Kui ei tohi tuleb minna ja nii ma siis hüppasingi. Tädi oli kuri. Mina olin rahul ;-)

Ja samast päevast on veel teinegi pilt, kus lossi seinal on kiri: DANGER, no climbing on walls. Ja üllatus-üllatus, kes seal ronib? Rohkem ma nii ei tee :P
Aga koht ise oli tore. Linlithgow Palace'i, selle põhiatraktsiooni kohta seal, ütleb wikipedia:
the birthplace of James V and Mary, Queen of Scots, and probably Scotland's finest surviving late medieval secular building. Losside sisemusest ma väga ei hooli (nii ei raatsinud selgi korral piletit osta), aga väljast on nad minu arvates toredad - ilusate roheliste lossiparkide ja kaunite vaadetega.

Nii et tore koht, aga otseselt sinnaminekut ma ei soovitaks. Eelmise päeva ringisõitmised päris looduses Loch Lomond & The Trossachs National Park'is olid ikka
way ägedamad elamused!
Oh, igatsen kollast päikest ja rohelist loodust ja sinist taevast :P
0 comments:
Postitage kommentaar