Shine bright, shine far

Eelmine nädal sain nautida luksust. Hotellituba Vilniuse lähedal Le Meridien Vilnius hotellis tekitas oma teeninduse, ilu, suuruse, aknast vaadete ja mitmete muude pisiasjadega igati mõnusa tunde. Kahju, et selle nautimiseks kuigi palju aega ei antud. Isegi tasuta sauna ja SPA kompleksi ei jõudnud. Aga toas oli see-eest nii palju ruumi, et võis hundirattaid teha. Voodis ükskõik mis pidi magada ning patju oli erinevas suurustes ja pehmustes. Ei tea millal tuleb aeg, kui saan ise endale selliseid kohti lubada :-)
Lisaks hotellile veetsime aega Vilniuse vanalinnas, kus lõbus ja jutukas giid meile kõike leedukatest rääkis. Alustades sellest, et Leedut mainiti kirjalikult esmakordselt 1009 aastal ja lõpetades sellest, kui oluline korvpall ja eurovisioon neile on. Üllatav oli veel seegi, et Vilniuses elab ainult 560 tuhat inimest.

Mis üritusse endasse puutub, siis mulle meeldivad säravad inimesed. Oi kuidas meeldivad. :-)

Alter Ego

Täidan lubadust Tallinna kohvikuid ja söögikohti paremini tundma õppida ja täna sai testimiseks valitud Roseni tänaval asuv Alter Ego Restoran. Mis meeldis? Lauad päikese käies ning õhtuse päikse nautimine. Kiire ja sõbralik teenindus. Värskelt pressitud mahl (greibi-apelsini). Magustoit (sherryga posheeritud viigimarjad vaniljejäätisega) maitses ka väga. Samuti tuunikalasteik salatis. Kuid mis ei meeldinud? Üldiselt jäi igas toidus midagi puudu. Tuunikalasalatis olid kala ja muna super, kuid see salat ja roheline seal ümber veidi imelik, mis vähendas söömise naudingut. Kalmaarid (pildil) olid ehk veidi liiga rasvased ja vajanuks mingit kastet kõrvale. Lillkapsas oli ülekeedetud jne. Samas välja nägi kõik ilus ja ahvatlev. Tore koht, aga midagi jäi igatahes puudu, et tagasi läheks. Kui, siis hoopis kokteile jooma ja magustoitu sööma ;-)

Brave at heart

Võtsin julguse kokku ja helistasin: "kuule, sa täna väikest rulluisutiiru ei taha teha? ilm on nii ilus". Kui sain jaatava vastuse, polnud enam pääsu. Luumurrust on möödas juba 4 aastat, aga peale seda olen uiskudele jõudnud vaid 2 korda ja ikka on kerge värin sees. Samas olen alati lõpetanud mõttega oi kuidas see mulle meeldib. Nii ka seekord. Sport, mida saab teha õues. Sport, mis ei kurna põlvi. Sport, kus liikumiskiirus on suurem kui joostes jne. Ühesõnaga mulle meeldib. Aga ikkagi jääb see värin... nii kui läheb hoog kiiremaks ja väikegi tasakaalu kõikumine sisse tuleb, lasen automaatselt hoo alla. Meelde tuleb tohutu valu.

Siiski tore. Ja pühapäeval tundsin end ülihästi. Kokku uisutasime ligi 13 km ning selleks kulus tund ja 2 minutit. Ja mis peamine - kannan nüüd alati kõiki kaitsmeid! Tallinn liigub. Ja päike paistab. :-) Õue!!!!

You call it jogging I call it running around

Jälle jõudis kätte "Sport teeb ilusaks!" aeg ehk Maijooks. Sel korral polnud vaja mulle osavõttu kinkida, registreerusin ise ja seda praktiliselt esimesel võimalusel - novembris juba!
Üritusest olen sama vaimustuses kui eelmisel aastal, tulemusega see-eest PALJU vähem rahul. Ei täitnud ühtki oma eesmärki (neid oli 2 - edestada eelmise aasta aeg ja mitte sammugi kõndida). Kolmapäevase pikema proovijooksu tulemused andsid lootust mõlemaks, kuid... :-) Natuke analüüsides võiks vigadena välja tuua:
1) liiga palju päikest, ma harilikult jooksen metsas -> müts oleks siiski ehk vajalik
2) joogivõtupunktis tasub võtta juua (sel korral ignoreerisin ja see muutis, eriti sellise päikselise ilmaga, lõpukilomeetrid väga raskeks)
3) kuna just viimane nädal sai tugevalt trenni tehtud, siis lihased olid veidi kanged (samas parem ikka kui üldse mitte eelnevalt trenni teha :P)
4) õhemalt riidesse!!!

Vabanduseks võib veel tuua ka, et rada oli muudetud ning võitja jooksis ka sel aastal aeglasemalt kui eelmisel :P

Aga see kõik pole oluline selle juures kui väga mulle antud üritus meeldib. Stardis oli umbes 12 tuhat naist!!! Oli võimas tunne kui tund peale enda finišeerimist lauluväljakule üles ronisime ning ikka meeletutes kogustes inimesi liikus siksakiliselt lõpu poole. Kõik, kes kohale tulid olid tublid ja heas tujus. Super!

Vähemalt on järgmine aasta päris lihtne joosta parem aeg kui sel aastal ;-) PS. pildil olen mina täitsa olemas - sinise-roosaga nr 322.


I don't eat no meat, no dairy, no sweets

Värvid, kaunid, eksju? Kauemaks, kauemaks lilli palun! ... See nädal kuulus tervisele ja spordile. Eilne metsasörk kestis juba 38 minutit ja seda keskmise pulsiga 166 kaotades seejuures 380 kcal. See ikka midagi on - 4 klaasi viinamarjamahla ;-) Toitumise osas õppisin, et mahlasid ma rohkem ei joo (kui, siis tomati või värskelt pressitud) ning sidrunipipart söögile ei raputa.

Aga jah, tegelikult see maitsetugevdajate teema päris huvitav. Olin väga nördinud kui paljudest maitseainetopsidest selle leidsin :-( Siin üks artikkel:

Peamised kahjulikud maitsetugevdajad: E 620 – glutamiinhape ehk glutamaat, E 621 – naatriumglutamaat, E 622 – kaaliumglutamaat ning E 623 – kaltsiumglutamaat.

Maitsetugevdajate võimalikud kõrvalmõjud:

• võivad muuta inimesed närvilisemaks ja kergesti ärrituvaks
• Hiina restorani sündroom –peavalu, pearinglus, migreenilaadsed peavalud, lihas-ja liigesevalud, näo punetus, südame pekslemine, iiveldus ja oksendamine.
• diabeedirisk – insuliini tootmise häired
• rasvumine – mõjutavad kaaluga seotud hormoonide taset ja nendega seotud organite tegevust (näiteks pankreas jm)
• ajurakkude suremus, õppimishäired (uuritud katseloomadel)

It's just like we were meant to be

In the hopes of reaching the moon men fail to see the flowers that blossom at their feet.


Uhke ja uudne

Kell oli 4:20 pühapäeva öösel. Jõudsin koju... muuseumist :-) Midagi sellist polnud varem juhtunud, aga eile (pigem küll täna varahommikul) sai tõesti külastatud Lennusadama suurejoonelist avamist. Aga allveelaeva Lembit uudistamiseks seestpoolt, pidi isegi sellistel varajastel hommikutundidel tunnikese järjekorras seisma. Samas, see oli seda väärt. Järjekorras seismise viimast osa aitas leevendada Ott Sarapuu isiklikult, kes igasugu vahvaid jutte rääkis, et aeg kiiremini liiguks.
Laevast jäi meelde - 1) pikkus 60 m 2) pisikesed voodid lae all (ei kujuta ette kuidas seal magati) 3) WC kasutamise juhend (väidetavalt on allveelaevu isegi ära uppunud, sest WC-d on valesti kasutatud). Lisaks Lembitule oli veel päris tore Peeter Volkonski juhitud Kollane Allveelaev, millega sai 15 minutit maailmamerede võlusid avastada. 

Las kuulevad kõik, nüüd olen ma siin, ses linnas, nimeks tal Tallinn

Olen vahepeal jälle ajast nii maha jäänud, et kui kuskil Tallinna söögikohtadest räägitakse, ei tea mina ööd ega mütsi. Kuna aga suvine aeg linnas ilus, siis võtsin plaani asja parandada. Alustades popi ja noortepärase tehase stiilis restoraniga Sfäär Mere puiesteel.  Esimene üllatus tuli sellest, et mõni tund enne helistades, selgus, et saime viimase laua. Aga vähemalt saime, tore.
Teenindus oli hea, kõik hästi, greibi-apelsini värskelt pressid mahl supermaitsev ja siis toodi lauda minu "pasta linguine kuningkreveti, kahe erineva kala ja sinikarpidega", mis välja nägi täitsa korralik. Süües aga selgus, et koriandriga polnud kokku hoitud ning see on üks väga väheseid maitseaineid, mis mulle tõesti ei meeldi. Ehk siis minu elu esimene mereanni pasta, mida ma peale esimest suutäit rohkem ei puutunud. Etteheitena võiks öelda, et kui mõni maitseaine söögis nii tugevalt on, võiks selle nimetuses ära mainida.

Teisest küljest, sai proovitud ka kaaskannatajate toite ning need olid head, eriti meeldis mulle suitsupart ning samuti ka tuunikala. Esimest korda elus sain maitsta midagi sellist: tartar Saaremaa maheveise sisefileest. Ma olin siiani arvanud tartari tähenduseks midagi hoopis muud, kahtlustasin, et see ei meeldi mulle. Nagu enne Uus-Meremaa reisi pesto kohta ka arvasin. Nüüd tuleb välja, et kaks väga head asja hoopis. Kala tartari olin isegi saanud (nagu selgus), seekord proovisime toorest liha. Tahaks ise ka teha, aga ei tea kust sobivat liha saada. Ühe retsepti leidsin siit.

Kuna õhtu ju veel nii varakult lõppeda ei saanud, oli järgmine sihtpunkt kindel valik - Radissoni 24. korrus. Kahjuks oli ilm vahepeal pilve läinud, seega imekaunist päikeseloojangut ei näinud, kuid niisama kauni vaate Tallinnale leidsime ikka eest. Ja head koogid. Üks isegi selline, mis põlema pandi :P Mojito jäi mul täna proovimata, sest auto vajas pärast sõidutamist, aga suvi ju veel pikk ees, jõuab ära proovida. Just sellises linnas elamegi. 

On hetki mida võime korrata

Kuna ma olen hakanud ilma-ennustustesse (www.yr.no) natuke uskuma, siis avastasin juba reedel, et laupäeva õhtuks lubab imeilusat selget taevast. Kohe käis peast läbi klõps, et seda ei saa raisku lasta, tuleb korraldada suve esimene päikeseloojangu vaatamine! Ja muidugi hea seltskonnaga ilusas rannas. Natuke vestlusi ning vaeva, kuid tundus, et huvilisi jagub. Nii see siis oligi. Umbes kaheksa ajal laupäeva õhtul leidsime end Vääna-Jõesuu rannast liival jälgimas päikest aina madalamale langemas. Soojenduseks sai kõrvale ehitatud ka lõke ning muidugi arutatud kõike elus olulist ja vähem olulist. Ja siis järsku lausus S: "sellsed hetked on just need, mis kõige rohkem meelde jäävad". Nii reisidest kui üldse suvedest. Tõsi. Need on ilusad hetked. Sisendavad rahu ja annavad energiat ning päikest. Lisaks veel meeldejääv fatk, et mõni otsustas 5. mail Eesti varakevadises ilmas 8 soojakraadiga õhus merre ujuma minna. Ei, see mõni polnud mina, mina vajan ikka vähemalt 16 kraadi!

Ka piltidega jäin väga rahule. Ma muidugi ei tea nüüd, kas pildid hirmsasti meeldivad, sest koos nendega meenub armas õhtu või nad tõesti tulid ilusad välja :P Aga ega sel pole ju tähtsustki, peaasi, et endale meeldivad.

Kvaliteetaeg

Nautisin täna rikaste ja ilusate elu. Käisin sünnipäevaks saadud kinkekaarti realiseerimas Babor SPA's. Kui hinnakiri välja jätta, siis on ikka üks väga võrratu koht. Tegin protseduuri Khanya, mille kirjeldus on selline:
Keha puhastamise tseremoonia loodusliku meresoolaga sümboliseerib puhtust, tervist, heaolu ja uut elu. Väärtuslik Marula õli ning aktiivsed teepuu ekstraktid tasakaalustavad naha loomulikke kaitsefunktsioone ning niisutavad intensiivselt nahka. Spetsiaalsete massaažide kombinatsioon, Aafrika marakade vibreeriv energia, kivide ja kristallide mõjuvõim annavad jõudu elu energiale ning taastavad tasakaalu.

Mmmm... Sama hooldust ma ilmselt teist korda enam ei teeks (sest seal oli palju muudki, mida tahaks proovida), aga kogu kogemuse muutis meeldejäävaks ja eriliseks just ümbrus, mis SPA-s on loodud.
Alustuseks jõudsin pool tundi varem... sain rätiku ning hommikumantli ja võisin rahulikult üksinda mullivanni ning aurusauna nautida koos vihmametsa duššiga (linnud laulsid ja uduvihma sadas - saunale päris hea vaheldus ;-)).

Koguaeg hoolitseti, et mul oleks piisavalt juua (kurgimaitseline värske vesi - samuti väga hea!). Protseduuri ajal oli iga detail läbimõeldud - lõhnad, hääled, liigutused. Ja selle lõppedes võis veel ülimugavas lamamistoolis maitsvat vett, küpsiseid ja ajakirju nautida.

What more could a girl want, onju :-)
Oeh. Lähen sinna veel kunagi! Ma olen seda väärt ;-)

I'll just keep it to myself in the sun

Täna imetlesin ilusaid sünnipäevalilli.

Täna vaatasin ninaga päikese poole.
Täna katsusin merevett (soe!!!).
Täna sõin Sachertorti, maasikaid ja krevette.
Täna mõnulesin võrkkiiges.
Täna nägin puid lehte minemas.

Päike, vajan Sind! Päike, igatsesin Sind!

Tahan...maailma näha. Ja merd ja päikest. Mõtlen. Mul on üks unistus. 

Kuldses valguses hele komeet

Jäin ise sel aastal oma valikutega sünnipäeva kohtade osas väga rahule. Londonist kirjutan ka millalgi varsti, aga sel laupäeval tähistasin sünnipäeva kohvikus Komeet (Solarise keskuses, see Anni Arro kohvik). Täiesti super teenindus. Laua kinnipanemine oli lihtne ning isegi toidud lasti ilma ettemaksuta ära tellida. Jooke toodi usinalt ning juba nähes kedagi lilledega lähenemas, muretseti mulle kohe nende jaoks vaas. Söögid olid samuti põnevad, kõige maitsvam oli seene-peekoni bruschetta, aga ka juustu vaagen oli suur ning huvitavaid asju täis :-)

Magustoiduks toodud Napoleoni tort jättis veidike soovida, kuid maitses ikka hästi. Polnud lihtsalt niiii eriline kui oleks oodanud. Aa, ja muidugi mojitod on seal lihtsalt võrratud! Kahju ainult, et purustatud jääd rohkem ei jagunud ning ühe mojitoga piirduma pidime. Igaljuhul lähen tagasi sinna neid uuesti jooma. Kui suvi veel lähemal ja ka katusekohvik avatakse :P

Edasi viis öine tee meid Kehrwiederisse, kus olid hirmkallid õlled ning siidrid ja puudus üldse mojito ning õhtu lõpuks taaskord Shah Matti, kus mojito ei kõlvanud kuhugi, aga teenindus oli sõbralik ja kuidagi individuaalne nagu ikka ning lubati istuda üle õige lahtiolekuaja ja seda lausa mõnusatel diivanitel (nagu seal ikka).

Ühesõnaga, mis ma tahan öelda, on see, et ilus õhtu oli :-) Ilusa ilma, lõbusa seltskonna ning ägedate vaidlustega :P Ja vahel on linnas nii tore käia. Peaks ikka tihedamini... (jajah, nagu infrapunasaunaski).

Aga see pole veel sugugi mitte kõik... eile õhtul käisin jälle esimest korda sel aastal Järva-Jaanis. Istutasime (loe: R istutas, ülejäänud seisid ümberringi ja vahtisid suu ammuli) 4 põõsast - kaks mustsõstart, ühe valgesõstra ja ühe tikri. Kõrvaloleval pildil võib aga näha kõige suurema entusiasmiga istutajaid ja abilisi :-) Oleks tööd ainult rohkem olnud, energiat küll jagus... Suure istutamise peale otsustas isegi päike pilvetagant välja tulla ja oma sära inimeste nägudele heita enne looja minemist. Vahva. Uni oli pärast hea ega tahtnud hommikul kuidagi lõppeda. 

Ahjaa, K naiivne südamest tulnud küsimus, et kas tõesti tänapäeval veel kasvatatakse kartulit ka enda jaoks, pani kõik mõnusalt naerma. 

Mulle meeldib

infrapunasaun. Ma tean, et paljud ütlevad, et see on mõttetu, aga meeldib. Nii hea tunne on pärast. Hakkan tihedamini käima.

And I must dance, and I must sing to see the beauty of the spring

Nüüd siis lõpuks on kätte jõudnud see kevade ilusam osa. Algab, nagu ikka, sinililledega :-) Eile sai neid päikse käes imetleda ning kojugi kaasa korjata, et täna edasi kauneid õisi säramas vaadata. Ning õhtul linnas jalutades oli selline tunne, et soe suveõhk puhub vastu. Niiiii mõnus!

30

Käes. Aga alkoholi keelduti mulle jätkuvalt müümast ilma dokumenti näitamata. :P Aitäh õnnesoovide eest!

Armastus on ülevam kui mistahes vastus

Mulle meeldivad sünnipäevad, siis on tuba täis lilli :-) Eriti hea, et mu sünnipäev aprillis on, mil kevade ja päikese ja rõõmsate värvide ootus ja lootus veel eriti suur.

Mulle meeldib, kui hommikul silmad avades vaatavad vastu värvilised õied ja naeratavad mulle. Meeldib jah. Nagu ma pühapäeva õhtupoole L-le ütlesin, hommikupoole lihtsalt vaatasin ja imetlesin korterit. Kaunis.

Aga mis ma veel vahepeal jõudnud olen... Näiteks Argentiina restoranis käia. Liha oli hea, veiseliha kõige parem. Eelroad jätsid veidike soovida. Magustoidud nägid ka head välja, aga liha täitis siiski kõhu korralikult ära ja need jäid proovimata.

Teatris käisin. Draamateatris polnud juba ma ei tea mis ajast käinud. Etendus Õitseng. Pärast etenduse kohta arvamusi lugedes leidsin eest meeletu sõimu. Et jura esimesest hetkest alates. No ma päris nii ei ütleks. Mulle esimene pool meeldis omamoodi, kuigi kohati venis hirmsasti. Aga oleksin oodanud, et teine pool paneb tükid kokku ja jõuab mõtteni, kuid teine pool läks asi hoopis käest ära ning see enam ei meeldinud. Näitlejatest aga Kleer Maibaum üllatas positiivselt. Mihkel Kabel mängis natukene tola, kuid see tuli tal hästi välja. Noja üldiselt olid kõik head näitlejad.
Kõlama jäänud mõte (minu jaoks) oli, et miks paneb armastus inimesi haiget tegema...

Elu ise on müstilisem kui mistahes küsimus, mis eluteel ette võib tulla; armastus on ülevam kui mistahes vastus, mille endale välja võime mõelda.

...tadaa

Selline on tulemus. Abilised olid Koduaken OÜ ning Viimistlemine.ee
Kiita võib mõlemat :-)

Minu uus kinnisidee

Tahan Antarktikasse. Ega ma siis lihtsaid kinnisideid ometi ei vali ;) Selle nimel saab ilmselt ikka kaua vaeva näha. Aga nii ilus tundub... liustikud, päikeseloojangud ja pingviinid.

Eile hommik

Päris lumine joonistus seinal... hea et tegemist on 2. aprilli hommikuga. Suvel joonistan sinna lillelise ning päikselise pildi.

Kreveti spaghetti

Tuli ükspäev mereandide ja pasta tuju ning otsisin, mida teha. Leidsin selle lehekülje, mis kõlas proovimiseks piisavalt põnevalt.

Kõigepealt kaste:
Kuumuta pannil 2 supilusikat oliivõli ja prae selles mõni minut väga peeneks hakitud küüslauku ja tshillipipart. Lisa 3 tükeldatud tomatit (kooreta). Maitsesta 0,5 teelusika soola ja 1 lusikatäie suhkruga. Lisa basiilik ja sega korralikult.

Keeda pastat soolases vees paar minutit vähem, kui pakil etteantud valmistamisaeg.

Seejärel kõige põnevam osa: Vormi kahekordsest fooliumist neli taskukest. Aseta igasse taskukesse veerand spagettidest, krevettidest ja paar supilusikat tomatikastet. Raputa peale näpuotsatäis parmesani ja piserda üle 2 supilusika veiniga. Voldi pakikesed pealt korralikult kinni.
Küpseta 180 kraadi juures 15 minutit. Serveerimiseks ava pakikesed ja raputa peale ülejäänud juust.

PS. Järgmisel päeval maitseb veel paremini!

Lisaks tegin kõrvale veel küüslaugu-õli-tšilliga pannil praetud rohekarpe, mida peale 5 minutit veel 15 minutit veini-vee segus keetsin. Sealt sai nii maitsvad karbid kui ka maitsva kastme. Küüslauk oleks võinud ainult tugevama maitsega olla :-)

Delay

Mis sellega siis nüüd on, et siiani olen saanud ilusti reisida ilma lennukitest maha jäämata ja nüüd teist korda järjest. Esimene kord oli põhjuseks streik, sel pühapäeval Estonian Airi tehniline rike. Igatahes jõudsime Malmösse kolm tundi planeeritust hiljem ja seetõttu jäi ilus päikesepaisteline õhtupoolik seal jalutades ära. Kurb. Sest kohati tundus linn päris armas olevat. Ja poode kui palju.

Aga esmaspäeval ja teisipäeval enam uudistamiseks aega ei jäänud, sest osalesin PM4 koolitusel "Agile and adaptive project management". Polegi ammu ennast nii noorena tundnud. Oma kuue aastase projektijuhtimise töökogemusega olin justkui laps nende kõrval, kel vastavaid aastaid juba 18 oli. Õppisin, et pole õiget ega valet projektijuhtimise meetodit, tuleb lihtsalt õiges kohas valida õige stiil (scrum ei päästa maailma, igalepoole see lihtsalt ei sobi).

Samuti õppisin, et Malmösse sõita lennukiga läbi Stockholmi on väga rumal. Tallinn - Kopenhagen ning 20 minutiline rong otse Malmö kesklinna on palju mõistlikum (ning kaob oht ümberistumisel lennukist maha jääda). Jälle targem.

Ainulaadne paik pidevalt muutuval maakeral

Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline. (Albert Einstein)

Täna vaatasin dokumentaali "Elu vägi" Uus-Meremaa kohta. Maa ise on umbes 23 miljonit aastat vana, kuid inimasusuts vaid 700 aastat. Tegemist on põlise linnuriigiga (ei imesta, arvestades neid sadu ilusaid linde, kes seal mu pilkusid köitsid). Kuid see siiski on vaid legend, et Uus-Meremaa on imetajate vaba riik. Need tulid koos inimestega, näiteks kiivi poegadele ohtlik kärp (üks kiskjatest, kelle inimene Uus-Meremaale tõi).

Uus-Meremaa rahvuslik sümbol on kiivi. Lind, mitte puuvili. Lind, kes ei oska lennata ja liigub öösiti. Kusjuures ajalooliselt hakkas ta öösel liikuma hoopis hiidkotka pärast (praeguseks välja surnud), sest imetajaid ju saartel polnud. Nüüd on muidugi muud põhjused. Aga teda vaesekest ikka kiusatakse ka. Nimelt on ta ise maksimaalselt kana suurune, kuid muna, mida muneb kanamunast 6 korda suurem!

Ja muidugi on jätkuvalt nii lahedad pingviinikolooniad :-)
PS. Ülemine pilt Queenstowni lähedal ning alumine pilt Põhjasaare ühes rannas õnnestunud kotka tabamus.

Armas

Õnnitlused uuele ilmakodanikule, kellega ma sain sõbraks kui ta alles 17 tunnine oli :-) Kohe näha, et lahe tüüp...

Tapir (Amasoonia võimas loodus)

Vaatasin ETV-st Amasoonia võimsa looduse dokumentaali ja leidsin sealt ühe tuttava looma (no teisi oli veel, kuid see jäi silma) - Tapir. Meenus ta mulle eelkõige seepärast, et Sao Paulo loomaaias vahtisime nende pere tükk aega. Naljaka ninaga ja armsate triibuliste poegadega loomakesed. Otsisin kohe selle aja pildid välja ja leidsingi, et olin neist 5-6 pilti teinud. Kahjuks enamik udused. Aga täna pälvisid nad mu tähelepanu põhiliselt faktiga, et nad on TAIMETOITLASED! Suured metsloomad ja toituvad puuviljadest, marjadest ning taimedest. Isver :) "Baird’s Tapirs have been observed to eat around 40 kilograms of vegetation in one day" väidab wikipedia.

It's all about the money

Pilt tehtud ühel kaunil õhtul Lõunasaare läänerannikul, kui lihtsalt meri nii meeletult ilusti sillerdas.

Nüüd aga mõned hinnanäited Uus-Meremaalt.

Supermaketi hinnad (Countdown):
- 125 g valgehallitusjuust ~5 eur
- pudel veini alates 8 eur (mõned allahinnatud on odavamad)
- sai ~2.50 eur
- 4 pisikest jogurtit 3.80 eur
- banaan 1.90 eur/kg
- virsik 3.80 eur/kg
- kiivi 3.80 eur/kg
- aprikoos 4.10 eur/kg
- 750 ml vesi ~1 eur

Muide kõik valitud puuviljad olid kohalikud.

Muid näiteid:

öö hostellis ~20 eur
õhtusöök keskmises restoranis (lihapraad ja klaas veini) ~25 eur
päevane kajakimatk lõunasöögiga 125 eur
KFC twister 3.75 eur
jäätis bensiinijaamas 2.70 eur

Kallis riik, kas pole?