pühapäev, mai 28, 2017

Et uus saaks taas alguse

Mäletan kui jooga filosoofia kursusel ühe ülesande raames mu paariline ütles, et mai on tema lemmik kuu, sest siis kõik tärkab. Kõik saab uuesti alguse. Kõik on särav ja ilus. Mina olen pidanud enda lemmik kuuks augustit, sest siis on Eesti merevesi kõige soojem, pimedust ja valgust on täpselt parajas tasakaalus ja öösiti särab kaunis tähistaevas, mida murult või rannaliivalt nautida saab. Aga... jälgisin sel aastal maid tavapärasest rohkem. Mis ei tähenda, et ma varem seda teinud poleks, sest igas kuus on midagi ilusat ning armastan meie nelja aastaaega. Igatahes - mai on tõepoolest üks muutusterohkemaid ja põnevamaid! Järgmisel aastal äkki teen timelapse'i video kogu mai kuust (just nii, fotokool õpetab mulle nüüd selliseid fancy'sid asju), aga sel aastal jäädvustasin manuaal režiimiga pildistades esimesi õisi sellisel moel:





See viimane pilt muidugi pole õis. Ja pole ka fotoaparaadiga tehtud. Tegemist on 2017 aasta esimese Eestis õues ujumisega (Männiku karjääris). Täna. Tundub, et mai lõpp on tavapärane esimese supluse aeg.
Üldse mahtus sellesse mai viimasesse nädalavahetusse palju - Järva-Jaani foto- ja kastmistuur, Keila-Joal kõndimine, värskete suitsu tuulehaugide söömine, Sakus kõndimine (jah, ma kõnnin ainult linnast väljas), esimene ujumine ning esimesed Eesti maasikad ja teater! Tallinna Linnateatri ruumides Kuressaare Linnateatri etendus Hüpnoos. Allan Noormets, Triinu Meriste ja Lauri Saatpalu mängitud tükk, mis pakkus omajagu ootamatust, tempokust ja natuke ka nalja. Üle keskmise ajaviide, kella igatahes ei vaadanud kordagi :-)

laupäev, mai 27, 2017

It's always a good time

Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule... 

Viimased nädalad olen nii meeletult oma koduümbrust hindama hakanud. Kõik on olemas, kõik. Selle nädala lõunatest kolm veetsin metsas. Kaks selle pikali langenud puu peal piknikku pidades:
Kas saaks veel kenamat lõunasöögi atmosfääri tahta?
Iseendale kinkisin sünnipäevaks lõpuks ometi magastoa kardinad, mis hiliskevadise ja varasuvise hommikuse valguse minu unest eemale hoiavad. Lisaks on mu kodu nii lillene ja vahva ja täna sain kätte veel ühe sünnipäevakingi - toiduauruti! Tervislik valge kala ja juurviljad, teretulemast (-: Kingitus hõlmas veel "Salatit? Alati!" kokaraamatut ja muid vahvaid asju. Tervise lainetel võib uhkusega ette kanda, et praeguseks olen mais kõndinud 80 kilomeetrit ja õhkõrn lootus on 100 täis saada, enne kui kalender juunit näitama hakkab.

Kogu selle tervislikkuse juures algas tänasega seitsmepäevak, mil on plaanis kolm restorani külastust. Esimene oli ära. Fabrik uue nimega Gustav Gastro Cafe Kalamaja, kus maiustasin metssea liha ja lavendli magustoiduga. Kalamaja on tegelikult üks ütlemata kihvt koht, paraku jätsin jope ja fotoaparaadi maha, mis tähendas, et hakkas külm ja pildid pidin klõpsima telefoniga. Oh well, next time...

Pimendavad rulood
Aurutatud kala - teretulemast!
Fabrik
Teistmoodi Toompea vaade

esmaspäev, mai 22, 2017

Käimata teed on ootamas veel meid

Mõtlesin, et teen ühe postituse, kus on rohkem pilte ja vähem sõnu. Fotoaparaadi M režiim hakkab natuke sõbraks saama, kuid paremaid pilte veel ei anna... Aga naudin protsessi. Õppimise protsessi. Suvi tuli. Seega õue, ainult õue! Mais olen tänaseks päevaks kõndinud 62 kilomeetrit ja kahel päeval ka põlvini merevees käinud. Armastan.

Mina kaamera taga:


Ja minu enda klõpsud Paljassaarelt/Koplist, kus päikselisel pühapäeval 12 kilomeetrit veetsime:







neljapäev, mai 18, 2017

Mon Repos

Üks pop koht jälle käidud. Maja on ilus (kui selle lõpuks üles leidsime). Diivaniga laud armas. Toidud kaunid. Teenindus hea. Mon repos. Samas ühtegi põhjust ei näe, et tagasi minna. Oli suurepärane õhtu, aga midagi ei üllatanud.

Jagan hoopis kodujuustupannkookide retsepti, mis üllatasid ja satuvad menüüsse veel:

ca 200 g kodujuustu
2 muna
60 g jahu
soola, pipart

Head isu!


esmaspäev, mai 15, 2017

Ümberringi kõikjal päikesest sillerdav päev

Kodurand
Eile oli mul jooga ja sünnipäevale mineku vahel mitu tundi vaba aega. Plaanisin kodus rahulikult oma to-do nimekirjaga tegeleda, kuid ilm otsustas suveks keerata ja siis ju ei saanud. Läksime hoopis H'ga Vanakale päikest nautima. Selle juures tuli mulle pähe üks mõte. Filme vaadates tekib tihti tunne, et oi küll neil seal New Yorgis või Londonis või Bostonis või San Franciscos või jumal teab kus ikka on mõnus lihtsalt omaette ringi jalutada või tekk muruplatsile maha panna. Kui ma sinna koliksin, siis kindlasti teeksin ka seda. Või kui mul oleks oma maja... siis ma muudkui loeksin aias murupeal raamatuid. Sealjuures märkamata, et mul on maja taga kaunis mets, kus asub ilus vaatega liivamägi ja tuulevaikus ja päike ja... aga sinna minek tundub kuidagi imelik. Miks? Igatahes laupäeval võtsime karbi maasikaid ja lobisesime seal liival pikutades tund aega. Ühel päeval jõuan kindlasti sinna ka raamatut lugema!

Täna tähistasime emadepäeva Järva-Jaanis. Jälle päike ja imeline ilm. Loodus aina ärkab. Jõin oma esimese värskest piparmündist tee ning sõin naadiga salatit, homseks on pisikesed rabarberid. Kevad, mu kevad. Isegi Tartu hakkab vaikselt armsaks saama!
Kohvik Krempel Tartus
Tartu
Eestimaa
Puhas rõõm
Emadepäeva lõuna

kolmapäev, mai 10, 2017

Liiga väsinud, et pealkirja mõelda

Agile Saturday - James Grenning
Oeh, tehtud. Kodutöö esitatud. Viimased kaks nädalat on see olnud minu elu vedav teema. See polnud mitte lihtsalt kodutöö, vaid ülesannete jada, mis koosnes raamatu lugemisest, TED talk'ide vaatamisest, artiklite lugemisest, intervjuu läbiviimisest, millegi enda jaoks hirmsa tegemisest ja viie essee kirjutamisest. Tore oleks küll siia neist töödest nüüd üks kokkuvõtte kirjutada, aga ma päriselt ei viitsi. Teinekord. Sest...tegelikult on seal nii palju, mida jagada. Kõik äärmiselt põnev minu jaoks. Ma lihtsalt väsitasin end ära sellega, et kodutööde kõrvalt üritasin jõuda kõike muud ka samapalju kui muidu - töö, Agile Saturday, jooga kursus, kevade esimene Järva-Jaanis käimine, 8-9 kilomeetrised jalutuskäigud, suure sügavkülma ülessulatamine (jah, see oli ligi nelja tunnine ettevõtmine) ja palju muud. Teen endale ühe suure pai ja lähen puhkama. Järgmisel vabal hetkel saan taas tagasi pöörduda pooleli oleva New Yorgi raamatu juurde :-)

Agile Saturday nael oli üks nimi - James Grenning. Äge ettekanne. Muidugi loeng vastutuse võtmisest oli ka hea, kuid omajagu pealiskaudne, lisaks on see teema minu jaoks piisavalt ära leierdatud, et sealt midagi uut leida.

Raamat, mida lugesin oli Brene Brown "Daring Greatly". Teaser'ina jagan ühe tsitaadi: “If we want to fully experience love and belonging, we must believe that we are worthy of love and belonging.”
Kevade värvid

pühapäev, mai 07, 2017

Rabarby

Reedel käisime Eesti Toidumessil. Kuidagi oli huvi minna ja näha, mida seal pakutakse. Olen päris suur kohaliku toidu fänn - mida rohkem õnnestub osta kvaliteetset kohalikku toitu, seda parem. Aega kulus messil oma poolteist tundi ning kõhu sai seal ka täis (olin targalt lõuna vahele jätnud). Mis meelde jäi?
- Premia mango sorbett
- Juustuvabriku juustud (sinine lavendli juust nägi tõeliselt äge välja)
- Vana Tallinna jogurti kreemiliköör ei ole mitte Vana Tallinnast, vaid rummist ja jogurtist. Aga õnneks seda ma nüüd juba teadsin, et Vana Tallinn on ka rummist.
- Dirhami lõhed olid paki lõhede kohta üllatavalt head
- Rabarby mahl oli mõnusalt maitsev. Tootja Pajuvitsa talu. Saanud "Parima Mahetoote" võistlusel 2015. aastal III koha.
Vahva üritus ning lähen järgmine aasta võimalusel kindlasti jälle! Aga... kui ma juba toidust kirjutama hakkasin, siis jätkan samal lainel. Nimelt olen üritanud chia seemneid tarbida ning seda kahel moel:
Mango ja chia smuuti
1) Chia-Fresca: 0,5 l kookosvett, 1,5 spl chia seemneid, 0,5 l värske laimi mahla, 1 spl agaavisiirupit. Hommikusöögiks või peale-trenni joogiks suurepärane.
2) Mango ja chia smuuti kurkumiga: 100 ml mangopüreed, 100 ml kookospiima, 0,5 tl kurkumit, 0,5 tl riivitud ingverit, kaneeli, 1 tl chia seemneid, mett/agaavisiirupit ja laimi. Minu jaoks jäi liiga mangone, aga tervislik ja toitev hommikusöök siiski.

Ükspäev tegin õhtusöögiks ajurveeda retsepti järgi praetud riisi. Kas nüüd just praetud valge riis tervislik saab olla, kuid minu arust tuli igati maitsev ja mõnus välja:
Keeda kergelt soolases vees riis. Kuumenda pann, lisa õli ja prae pool teelusikatäit sinepiseemneid ning pool teelusikatäit köömneid. Lisa hing (saadaval Umamis), kurkum, sibul ja tšilli. Ja seejäral riis. Prae. Esiteks näeb see riis tänu kurkumile lahe kollane välja ja teiseks on see hästi maitsestatud ning mõnus toit isegi ilma lisandita.

Mitte nii tervisliku poole pealt saan öelda, et kolmapäevast päikselist lõunat nautisime taaskord Depoos seekord edukalt Dereku Burgeriga, mille lambakotlett maitses sama hästi kui mäletasin. Aga täna on õhtusöögiks karulaugu pesto, mille H mulle eile korjas! Kevad (-:
Depoo Telliskivis

pühapäev, aprill 30, 2017

Happiness is in our nature

Acharya Yogesh City Yoga pesas
Nädal uue vanusega elatud. Korra tuli tunne peale, et "nii kahju, et läbi sai", kuid siis tuli taas hulgi vahvaid elamusi otsa.

Sel nädalavahetusel käisin jooga filosoofia töötoas, mida viis läbi Acharya Yogesh Indiast. Hästi vahva oli jälgida nädalavahetusel toimunud muutust iseendas. Laupäeva hommikut alustasin pahurana - miks mul oli vaja end sinna kirja panna? Niigi tihe graafik ja hirmus palju tegemist. Aga ilma kordagi kõhklemata läksin kohale. Seejärel olin muidugi enda peale veel pahasem - kohaleminek tähendas, et tuli ka teine pool osalemisest ära maksta ja kas mul ikka oli vaja oma aega hetkel sinna kulutada?! Siis hakkas üritus pihta ja olin endale tänulik. Mõtlesin, et teen kompromissi - käin ainult laupäeval. Noh, õhtuks oli selge, et tahan ikka teisel hommikul ka minna ja pühapäeva lõunaks tekkis tunne, et jõuan ja suudan kõike. Lisaks tundsin suurt tänutunnet, et sain sellise üle-maailma-tuntud mehega kohtuda ja tema õppetunde kuulata. Toimus ka kaks füüsilise jooga tundi ning kaks minu jaoks täiesti uut hingamisharjutuste tundi. Kas teate miks kilpkonnad nii kaua elavad? Sest nad hingavad 4-5 korda minutis. Kui soovid kauem elada, siis hinga pikemalt-sügavamalt-aeglasemalt :-)
Mõned vahvad laused:
- Yoga is a science to create a perfect human being. It is union of all the personalities that are in us. Simply taken - yoga is taking care of your body, mind and soul.
- Happiness is in our nature. Connecting with yourself leads to happiness.
- What we experience is always inside. Happiness can only be lost inside, never outside.
- We eat 3-5 times a day. We breathe 15 times in a minute. We get 60 000 impressions in a second. Why do we only take care of the food we eat?
- Henry Ford: Whether you think you can, or you think you can't - you're right.
- Compliment instead of complaining. Do five genuine compliments in a day.
- Say what you mean, mean what you say.
- Without awareness there is no experience. Without awareness you miss the life.
- It's better to take a risk than complain all life.
- Do something for body, heart and mind every day!
- Wisdom means knowledge that is applied in everyday life.
- Willpower means doing things according to your own decisions.

Edasi läks juba keerukamaks ja ma kõiki jutte aju alfa-, beeta-, teeta- ja deltalainetest ei hakka ümber kirjutama. Samuti räägiti aju paremast- ja vasakust poolkerast. Eks see ole ammu teada tõde, et vasak pool, mis juhib paremat kehapoolt, on loogika ja analüüsi jaoks ja parem aju, mis juhib keha vasakut poolt, on emotsioonide ning tunnete pesapaik. Kõige tervislikum on hoida neid tasakaalus ning selleks on mitmeid harjutusi (näiteks hinga nina paremast poolest sisse, vasakust välja ja seejärel vasakust sisse ning paremast välja. Samuti igasugused harjutused kus üks käsi teeb ühte ja teine käsi teist).
Kiirelt energia saamise harjutusteks on hea plaksutamine ja naermine ning pimeduse kartmise vähendamiseks võib silmad kinni mööda joogamati äärt ringi käia (ps. see pimeduse kartus on normaalne nähtus).
Ja siis kogu energiakanalite teema. Meis on 72 000 energiakanalit. Ning tšakra on sisuliselt oluline energiakanalite ristumispunkt. Tšakrate nimed ning tähendused (mina ei teadnud varem):

  • juurtšakra - punane (toitumine, seks, hingamine, magamine). Kui see pole harmoonias, siis on tulemuseks valu ja hirm.
  • sakraaltšakra - oranž (emotsioonid, suhted). Kui kulutame oma energia esimesele tšakrale ära, siis teistele ei jagu. Emotsioonitu. 
  • päikesepõimikutšakra - kollane (eneseusk, seedimine).
  • südametšakra - roheline (tõeline rõõm jms).
  • kõritšakra - sinine (kommunikatsioon).
  • kulmutšakra - indigosinine (wisdom).
  • kroontšakra - lilla (teadlikkus).

Spice Wagon
Ja veel paar tarkusetera.
- iga ööpäev peaks tegema söömisest 12 tunnise pausi taastumiseks
- ninasõõrmed vahetavad iga 90 minuti tagant domineerivat poolt. Üks pool sobib aktiivseks tegevuseks ning teine pool keskendumiseks. Planeeri oma päev selle järgi! ;-)

Muide, ühel selle nädala vihmasel lõunal käisime Telliskivi 62 Depoo tänavatoidu kvartalit uudistamas. Valisime prooviks koha nimega Spice Wagon, mis pakkus India toitu. Naan jättis soovida, kuid päevapraad oli hea. See Tallinna areng on ikka omamoodi äge. Kuidas mittemillestki tehakse midagiägedat.

Eelnevate teemadega läheb tegelikult kokku ka reedeõhtune kino külastus. Film "Viimane sõna" ehk "The Last Word". Mulle väga meeldis. Igati etteaimatav, kuid samas nii positiivne. Just sellesama sõnumiga nagu kogu antud postitus - ela oma elu õnnelikult. Riski. Naudi. Tee seda, millesse usud. Võib-olla ehk sama pahur ei tasu olla nagu filmi peategelane ;-) 

teisipäev, aprill 25, 2017

Uus ring ümber päikese

Mis oleks sünnipäev ilma kiikumiseta? :-)
Sünnipäev on minu jaoks midagi, mida planeerin mitu kuud. See kõlab hullemini kui ta tegelikult on, aga jah - jaanuari kandis valisin koha, märtsis saatsin kutsed, aprillis planeerisin tegevused-ajad-toidud. Kõlab nagu liiga palju? Aga mulle meeldib. Mu sünnipäev on mulle tähtis. Lugesin hiljuti, et miks küll inimesed tähistavad suurelt aastavahetust, kuid ignoreerivad oma sünnipäeva. Esimene neist ju lihtsalt päev kalendris, kuid teine tähistab tõeliselt SIND ja SINU SÜNDI ning uut ringi ümber päikese. Kuigi ma tähistan ka aastavahetust ja mõtlen siis möödunud aastale, siis sünnipäev on minu jaoks midagi palju olulisemat. Kahjuks on nimekiri keda kõiki tahaks tähistama kutsuda nii pikk, et tuleb ikka teha valikuid, kuid üritan siiski võimalusel leida aja ja koha, et kõikidega, kes seda olulist hetke minu elus jagada soovivad, ka jagada.

Ja mulle meeldivad lilled! Teevad kodu nii rõõmsaks :-)
Mulle aegajalt heidetakse erinevaid asju ette. Nagu näiteks seda, et mingeid detaile liialt südamesse võtan (ma ise nimetan seda kireks). Või kõike kohe ja kiiresti tahan (seda ma nimetan aja efektiivseks kasutamiseks ja mitte igavesti "homse" ootamiseks). Või et välja ütlen mida mõtlen (usun, et ausus on oluline). Jah, need asjad on mind aegajalt keerulistesse olukordadesse pannud, kuid selle kõige juures ma tunnen, et olen olnud mina ja elanud oma elu oma uskumuste ning tõekspidamiste järgi. Minu jaoks ei ole kunagi olnud okei, et "ma saan õnnelikuks siis kui...". Ma tahan olla õnnelik siin ja praegu. Ma tahan nautida. Oma tööd, oma vaba aega, oma kodu, oma sõpru jne. Minu jaoks on aeg väärtuslik. Ma tahan seda kasutada parimal moel. Ma muutun närviliseks, kui mind pannakse olukorda, kus pean mõttetult ootama. See ei tähenda, et ma ei oskaks puhata. Puhkan siis kui valin puhata ja teen seda omamoodi. Ja ma võin pisarateni vaielda selle üle, et jah, minu meelest töö võib olla ka hobi ja see on nii ääretult vahva tunne kui see nii on. Kui vastuseks öeldakse, et nii räägivad ainult töönarkomaanid, siis... mul on kahju inimestest kes nii arvavad. Pealegi teine asi mida võin surmkindlalt väita on see, et ma ei usu ületöötamisse. Been there, done that. Taastusin mitu aastat. Enam ei taha. Töö saab tehtud palju paremini, kui seda teha väljapuhanuna ja rõõmsana.

Võta aega veidi ringi vaadata. Need sõnad nii meeldivad mulle. Igatahes olen südamest tänulik kõikidele, kes ükskõik millist kanalit pidi võtsid vaevaks mind õnnitleda. Samuti olen tänulik kõikidele, kes tulid isiklikult sünnipäeva kallistusi üle andma! Ja neid oli palju... Kahe õhtu jooksul käis kokku peol üle 40 inimese. Ja sellejuures jäi mitmeid tulemata/ kutsumata... Nii et mõni pidu on veel ees...
Mida siis tehtud sai?
- Sünnipäevalõuna Moonis (tartari ja kaasaegse napoleoni tordiga)
- Nädalavahetus Küla Villas kiikudes, saunatades ja tünnisaunatades, süües, juues, lobisedes, viktoriini- ja plahvatavaid kasse mängides jne. Valmistasin ise ülemarineeritud vürtskilusid, ingverikeeksi, ingveri martinit (või midagi sarnast), booli, rabarberinapsi, bloodi maryt, mozarella snäkke jne. Tordid tellisin imelisest Buxhöwdeni pagarist.

Sellest ma ei hakka rääkimagi kui vahvaid kingitusi sain. Aitäh! Aitäh! Aitäh!









teisipäev, aprill 18, 2017

Reframe impossible into possible

Algas koolinädal ning tundsin, et seda kõike on liiga palju. Kolm õhtut järjest, neli tundi peale tööd istuda tunnis, seejärel saabuda hilisõhtul koju, et järgmine päev sama korrata. Peast käis isegi läbi see aine vahele jätta, kuid üllatavalt läks selline rumal mõte päris kiiresti sama teed tagasi nagu tuli ning otsustasin kohale minna. Taaskord EBSis. Õppejõud kutsutud kohale Hollandist, nimeks Annemarie Steen. Aine Creative Leadership. Teadsin, et tegemist on natuke teistsorti ainega kui tavapärased EBSi juhtimisained ja teadsin, et see pakub mulle ka mõnes mõttes väljakutseid. Just selles osas, et koolis mulle tegelikult meeldib olla see hall hiireke tagapingis, mitte esineda või sõna võtta. Selles aines aga nii ei saa.

Mõned mõtted sellest kolmest õhtust:

  • Ma ühest küljest pettusin, et sellisel ainel ja sellisel õppejõul ei ole mulle midagi uut pakkuda. Tõsi, eks millegi täitsa uuega ongi raske välja tulla, aga seal polnud isegi seda oh-seda-peaks-ikka-üritama-rakendada efekti, sest justkui see kõik juba ongi osa mu elust - kohalolek, mängulisus, tänulikkus, väljakutsete vastuvõtmine jne. Teisest küljest on ikka ja alati hea saada kinnitust, et oled õigel teel. Ja no mõni selline tore-kuulda mäng või mõte ikka tuli ka. 
  • Tänapäeva ühiskonda kirjeldab lause: rate of change is higher than rate of learning. Elame muutuvas maailmas, seega liiga palju planeerida ei tasu. Pigem olla rohkem hetkes ning reageerida toimuvale. 
  • You learn from reflection, not experience. Kogemus üksi ei õpeta midagi kui seda enda jaoks lahti ei mõtesta. Miks muidu inimesed samu vigasid uuesti ja uuesti teevad. 
  • Best leaders are aware of their energy.
  • You get what you expect and it is contagious. 
  • When you are afraid, say to yourself: I'm afraid and I'm gonna do it anyway. Understand where is your stretching zone and where is panic zone. 
  • Being right all the time is extremely tiring. Be comfortable making mistakes. 
  • Reframe impossible into possible. Selle juurde käis üks vahva mäng, mille tulemusena saime Eesti kohta lause: Estonia is local incubator for global solutions!
  • Learn to receive compliments. Päriselt. Miks see nii raske on? X: Küll sa valmistasid täna hea toidu. Y: Ah, tooraine oli seekord väga kvaliteetne.
Muidugi see ka, et isegi juhtimiskoolitustel ei puudu enam tänapäeval meditatsioon. Ja jooga. Ja kiitus. Võõrad inimesed ütlesid mulle, et olen soe ja enesekindel. Ning mul on ilusad silmad. Tänasin.



pühapäev, aprill 16, 2017

Sunshine in my pocket

Mõni sõna pühade nädalalõpust ka. Olid päikese pühad. Puhkuse pühad. Koristamise pühad. Matkamise pühad. Aga enne pühade algust sain veidi närvikõdi auto teemal. Nimelt sõitsin kolmapäev õhtul maja ees ühest august läbi, mille tulemusena rehv katki läks. Neljapäeva hommikul tööle minnes kutsusin esimest korda elus autoabi ning ülejäänud päev tuli asju ajada, mis lõppes nii õnnelikult, et õhtuks juba Kollase tibukese tagasi sain. Suur tänu Catweesi abivalmis meeskonnale!
Reedel käisid mul tegevused tagurpidi. Kõigepealt nina päikese poole Laulasmaa rannas, seejärel tšikkide spa puhkus ja lõpetuseks õhtul 10 kilomeetrine Seewaldi laternamatk. Matk oli peamiselt piirkondades, kus olen palju käinud, seega veidi igavam kui näiteks Kopli ja Rummu. Lihtsalt Stroomi vaated ei paku midagi uut. Küll aga oli minu jaoks nägemata Seewaldi suvemõis/haiglakompleks. Seewald muide tähendabki saksa keeles "merimets", nii et sealt ka kõrvaloleva Selveri nimetus. Ja need puidust hooned nii rohelise plangu taga kui ka Telia uue ja uhke maja ees, on tegelikult endised suvemõisad. Lühike ajalugu register.muinas.ee lehelt:

Seewaldi haiglakompleks asub 19. sajandil arst Samuel Reinhold Winkleri (1764-1839) rajatud Seewaldi suvemõisa alal. 1898. aastal kinkis paruness Marie Girard de Saucanton kinnistu Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile. Esialgu kohaldati haigla jaoks suvemõisa puithooned. Aastatel 1901–1903 Axel von Howeni koostatud planeeringuga pandi paika kogu haiglakompleksi struktuur ja ehitati juurde neli paekivihoonet; meeste ja naiste ravila, majandushoone ja masinahoone. Valvurimaja ja surnukuur rajati krundi idapoolsesse serva. Suvemõisa peahoone ehitati ümber peaarsti elamuks, hiljem kasutuati laborina ning narkoloogia ja alkoholiravi osakonnana. Haigla avati 1903. aasta sügisel. Seewald oli tsaaririigi edumeelsemaid haiglaid, kus rakendati moodsa psühhiaatria uusi suundi. 1907. aastal otsustati juurde ehitada neli ravihoonet.

Vaarika ja Maasika ruudukujulised majad
Kusjuures parunessi kinkeleping olevat olnud väga karm. Ei saanud seda ala ei edasi kinkida ega müüa ning seal oli ka selgelt väljendatud eesmärk, milleks suvemõisa kasutada. Nii sellest siis haigla saigi. Majja sisse saab ilma koputamata, aga välja ei saa. Kurb tõsiasi, mille tõttu ka inimesi põlengutes surma on saanud.
Paljudest teistest suvemõisatest (näiteks sellest, mis seal Telia maja ees) said spaad ja lõbustusasutused. Jalutasime ka Vaarika ning Maasika tänaval, kus on näha 30ndate aastate näidisprojekt ideaalsest aiarajoonist - ruuduliste majadega.

Laupäeval mu kultuursus jätkus külaskäiguga Tallinna Fotomuuseumi. Et saada inspiratsiooni, nagu fotokoolis soovitati. Pisike, kuid vahva. Eriti mulle meeldis aprillis toimuv mustvalgete nootide näitus. Peale muuseumit turgutasime end restoranis Nuga ja Kahvel, mis toidu kvaliteediga küll ei hiilanud. Küll aga nägi päikese all särav vanalinn armas välja.

Kõige lõppu lisan india kurkumpiima retsepti. Nimelt valmistasin täna esimest korda oma täiskasvanueas sooja piima. Aga mitte niisama, ma lisasin sinna: kurkumi pulbrit, ingveri viile, kardemoni, kaneelikoort, musta pipart ja lõpus lusikatäie mett. Täitsa maitsev! Ja nagu pildilt näha, siis kihvti kollast värvi - igati sobilik pühadejoogiks :-)



Fotomuuseum
Näitus "Must-valged noodid"